Translatsiooni viib läbi ribosoomi kompleks. Translatsioon jaguneb kolmeks faasiks: initsiatsioon, elongatsioon ja terminatsioon. Initsiatsiooni käigus moodustub funktsionaalne ribosoom, mis on võimeline translatsiooni läbi viima.Elongatsioonil toimub aminohapete lisamine peptiidahelasse. Terminatsioonil vabaneb sünteesitud valk ribosoomist. 37. Millises suunas toimub uute polüpeptiidahelate süntees? N-terminus C-terminus 38. Translatsiooni initsiatsioon. Ribosoom kinnitub mRNAle startkoodoni (AUG) lähedale. See faas lõpeb kui tRNA molekul koos metioniiniga tunneb ära startkoodoni ja kinnitub sellele. Ribosoomi väike subühik on seotud initsiaator tRNA-ga ja algab mRNA skaneerimine-- initsiatsioonisaidi (startkoodon AUG) otsimine. Kui kompleks leiab initsiatsioonisaid, siis tRNA kinnitub sellele ja ribosoobi väiksele subühikule liitub suur subühik. 39. Translatsiooni terminatsioon. Translatsioonil on 3 faasi, nendest viimane on terminatsioon.
sünteesitavasse polüpeptiidahelasse. Ribosoomid koosnevad rRNA ja valkude molekulidest ning seostuvad mRNA ja tRNA molekulidega. Valgu süntees algab alati metioniiniga startkoodon on tavaliselt AUG, harvem CUG või UUG (leutsiin). Translatsiooni alustamise esimene etapp on translatsiooni intsiaatorfaktorite js ribosoomi 40S subühiku seostumine mRNA 5' otsas oleva mütsikesega. Edasi liikub initsiaatorkompleks 3' suunas edasi kuni leitakse startkoodon (scanning). Peale startkoodoni leidmist seostub ribosoomi 60S subühik ja algab valgu süntees. mRNA tranlastioon toimub 5'-> 3' suunal, mistõttu lisatakse aminohappeid polüpeptiidahela C-terminusse. Translatsiooni mehhanism: Peptidüül-tRNA asub ribosoomi suure alaühiku P-kohas. Aminoatsüül-tRNA seostub A-kohta. Toimub peptiidsideme moodustumine. Elongatsioonifaktor G mõjul liigub mRNA kolme aluse võrra edasi, erinevad tRNA-d liiguvad erinevatesse saitidesse ning algab uus tsükkel.
fenotüübiliselt ravimiresistentsed. Sebrakala (D. rerio) fenotüübiliste morfoliino- nokautmutantide tekkemehhanism. Morfoliinod on tüüpiliselt 20–25 alaüksuse pikkused sünteetilised ühendid, mis on seondunud lämmastikalustega (A, T, U, G või C). Subüksused on omavahel ühendatud fosfodiamidaatsidemetega (DNA-s ja RNA-s on fosfodiesterside). Morfoliino seondub mRNA 5´-otsa mittetransleeritava nukleotiidijärjestusega ja blokeerib startkoodoni ning sellega ka vastava geeni avaldumise. Tulemuseks on geeni fenotüübiline mitteavaldumine või allareguleerimine (geen on nokauditud (knock- out) või allasurutud (knock-down). 12. Geeniteraapia inimesel Reproduktiivne ja terapeutiline kloonimine. Reproduktiivsel kloonimisel saadakse transgeenne kloonitud isend. Terapeutilisel kloonimisel saadakse tüvirakkudest patsiendispetsiifilisi rakke ja kudesid. 13. Pöördgeneetika pöördgeneeetika (ingl
initsiatsioon saab jätkuda. Seega eIF4E-eIF4-BP kompleksi kineerimine aktiveerib translatsiooni. Translatsiooni initsiatsioon bakterites - bakteriaalsed initsiatsioonifaktorid ja intsiaator tRNA. IF1(blokeerib Asaidi, ja suunab itRNA kohe P-saitistimuleerib IF2 ja IF3 ), IF2(seondab suunab itRNA P-saiti, GTPaas, ja aitab 70S vormeerimist.), IF3(ei anna võimalust ribosoomi subühikute dissotsieerumiseks, suunab mRNA startkoodoni Psaiti, aitab koodon-antikoodon interaktsioonile). itRNA- 5 ´esimene nukleotiid ei paardu 73 nukleotiidiga, antikoodon sõlmus on kolm G:C järjestust, Met on N-formüülMet. 24 Initsiatsioonil osalevad komponendid: Initsiaator-tRNA, milleks on f-Met o Aminohape Met on formüleeritud (D-loopis asetseva paari muutus on oluline).
takistab subühikute ühinemist, kuid seondub 60S külge. mRNA 5'otsas on seondumiskohad, kuhu vastavate valguliste faktorite olemasolul seondub 40S subühik. Kuna mRNA seondumine võtab aega, on 40S seotud eIF-3ga, mis takistab 60S subühiku ühinemist 40S-ga. Järgmisena seondub väikse subühikuga initsiaator-tRNA, mille ühinemine on sarnane prokarüootsete organismidega, ainult katalüüsi viib läbi eIF-2. Pärast seda hakkab kogu kompleks liikuma mööda mRNA-d, otsides startkoodonit. Startkoodoni leidmisel seonduvad 40S ning 60S subühikud, moodustades 80S kompleksi. 14. Elongatsioon aminoatsüül-tRNA liigub läbi kolme ribosomaalse saidi (A, P ja E) ja terminatsioon valgusüntees termineeritakse mRNA stoppkoodonini jõudmisel ribosoomi vastavate faktorite poolt (release factors). 15. Transkriptsiooniline regulatsioon eukarüoodis translatsioonilised repressorid, nt akonitaas, initsiatsioonifaktorite modifikatsioon, AUG kontekstist sõltuv regulatsioon (lekkiv
- ribosoomi subühikute eraldumine – taastub ribosoomi algolek (subühikud eraldi ja ribosoomid on läbinud valgusünteesi ribosoomi tsükli. Valku hakatakse sünteesima N-terminaalsest otsast C-poole. Initsiatsioon Peab olema koodon, millelt valgusüntees algab. (Transkriptsioonis oli promootor). osalevad lisaks ribosoomidele ka valgulised initsiatsioonifaktorid, initsiaator-tRNA ja GTP. Järgnevalt prokarüootide initsiatsioon. Ribosoom peab seostuma mRNA-ga, leidma üles startkoodoni ja initsiaator-tRNA (peavad ka seostuma ribosoomile). Initsiatsioon ei lõppe enne kui on esimene peptiid sünteesitud. Esinevad 23 initsiatsioonifaktorid, kui tähtsaim on IF-2 – suur valk, mis moodustab kompleksi fMet-tRNA (initsiaator-tRNA) ja GTP-ga → see kompleks seostub ribosoomi väiksemale subühikule. IF-3 takistab mittetranskribeeruvatel ribosoomidel kokku minna, seostub väiksema subühikuga ja ei lase neil kokkuseonduda kui translatsioon
annaabi.ee 
