Tartu Karlova Gümnaasium Kristjan Kalve Tuumarelvad Referaat Juhendaja:õp. Silver Mägi Tartu 2009 Sisukord 1.Ajalugu 1.1Teaduslik areng 1930ndatel 1.2Manhattani projekt 1.3Nõukogude Liidu tuumarelvastus 1.4Arendus Külma Sõja ajal 2.Ehitus 2.1Tuumareaktsioon 2.2Tuumakütused 2.3Erinevad stardiplatvormid ja kandjad 3.Tuumaplahvatuse tagajärjed 3.1Plahvatus 3.2Soojuskiirgus 3.3Radiatsioon 4. Kasutatud Kirjandus 1.Ajalugu 1.1.Teaduslik Areng 1930ndatel Aastal 1898 avastasid Pierre ja Maria Curie uraani radioaktiivsuse. Aastal 1932 John Cockroft ning Ernest Walton poolitasid esmakordselt aatomituuma. Aastal 1934 patenteeris Leo Szilard aatomipommi. Kolumbia ülikool korraldas aastal 1939 esimese tuumareaktsiooni.
president John Kennedyle esitati USA lennukite tehtud fotod, mis tõestasid, et NSV Liit ehitab Kuubal rakettide stardiplatvorme. Sealt oleks tuumaraketid ulatunud USA-sse ja võinud hävitada palju linnu. 22. oktoobril andis president käsu alustada Kuuba mereblokaadi. Ühendriikides koostati ka juba plaane, kuidas Kuubale tungida, ja maailm valmistus tuumasõjaks. 28. oktoobril andis Nõukogude liider Nikita Hrustsov siiski tagasikäigu ja nõustus raketid ära viima ning stardiplatvormid Kuubal lammutama. Kriis oli möödas. 1980. aastatel võimaldasid USA presidendi Ronald Reagani ja Nõukogude liidri Mihhail Gorbatsovi paranenud suhted vähendada ka külma sõja pingeid ning 1987. aastal saavutati kokkulepe keskmaa-tuumarakettide hävitamise kohta. 1989. aastal andis Gorbatsov Ida-Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991. aastal lagunes NSV Liit 15 vabariigiks. Külm sõda oli läbi. 12. märtsil 1999
22. oktoobril andis Kennedy käsu alustada mereblokaadi. USAs peeti Kuuba vallutusplaane, maailm valmistus tuumasõjaks. Ent õnneks suudeti siiski jõuda rahumeelsele kokkuleppele, 28. oktoobril nõustus Hrustsov raketid ära viima ja stardiplatvormid Kuubal lammutama. Kriis oli möödas. 1980. aastatel võimaldasid USA presidendi Reagani ja NSV Liidu juhi Gorbatsovi paranenud suhted vähendada külma sõja pingeid. 1987. aastal saavutati kokkulepe tuumarakettide hävitamise kohta. Mitmed relvastust piiravaid lepinguid tehti varemgi
Kennedyle esitati USA lennukite tehtud fotod, mis tõestasid, et NSV Liit ehitab Kuubal rakettide stardiplatvorme. Sealt oleks tuumaraketid ulatunud USA-sse ja võinud hävitada palju linnu. 22. oktoobril andis president käsu alustada Kuuba mereblokaadi. Ühendriikides koostati ka juba plaane, kuidas Kuubale tungida, ja maailm valmistus tuumasõjaks. 28. oktoobril andis Nõukogude liider Nikita Hrustsov siiski tagasikäigu ja nõustus raketid ära viima ning stardiplatvormid Kuubal lammutama. Kriis oli möödas. Külm Sõda ja Eesti Seotud sisu Katse taastada Eesti iseseisvus 1944. aastal Kas sovetiseerimine tõi kaasa moderniseerumise? Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas järk- järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult enda kontrollile
raketitõrjesüsteem tuleks paigutada kosmosesse Tähesõdade programm. 1985 hakkasid suhted taaskord soojenema NSVLis tuli võimule Mihhail Gorbatsov. NSVLil ei olnud enam vahendeid, et kaasa minna võidurelvastumisega USA oli sõja võitnud. Gorbatsovi poolt elluviidud reformid viisid NSVLi lagunemiseni. Kuna NSVL lõpetas eksisteerimise 1989, siis tema õigusjärglaseks sai Vene Föderatsioon. Endistesse liiduvabariikidesse tuumalõhkepäid ei jäänud ja rakettide stardiplatvormid tuli hävitada. 1991 sõlmiti START 1 strateegilise relvastuse vähendamise leping (tuumalõhkepeade vähendamise leping). Tuumalõhkepeasid tuli mõlemal riigil vähendada 1/3 võrra. Selleks, et kontrollida kas see nii on, moodustati rahvusvahelised komisjonid. USA II maailmasõja järel USA oli II ms võitjariik ja esialgu oli tuumarelva ainuomanik. Pärast II ms USA loobus isolatsioonist. Pärast II ms oli USA president Truman (1945-1953, demokraat). Trumani
annaabi.ee 
