12. Nimetage psühholoogilise taastumise 3 vahendit. 13. joonised Mis on osteoporoos? Diskiprolaps, XXXXXXXXXXXX, maksib (soojendamine XXXXX). 14. Nimetage 10 taastusravis/füsioteraapia kasutatavat meetodit. 15. Millised on väsimuse kliinilise klassifikatsiooni etapid astmelises järjekorras? - nim ainult astmed. Kerge, akuutne, kurnatus, ülepinge 16. Millised on psühhosomaatika teaduslikud aspektid? 17. Nimetage 5 erinevat massaaziliiki? 18. Stardipalavik 19. 3 haigusele sobivat toidumenüüd 20. 3 asja tabelist 13 Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 21. Koormavad eluperioodid selgroole? 13
- mittespetsiifilised: ei sõltu eelseisva töö iseloomust; üldine ainevahetuse taseme tõus; närvisüsteemi aktiivsus; sotsiaalsed faktorid. Stardieelne seisund: tekib palju tunde või mitu ööpäeva enne starti Stardiseisund: tekib vahetult enne starti 1) Võistlusvalmidus • Aju erutuvus on optimaalsel tasemel • Närviprotsesside liikuvus tõuseb • Muutused KNS-is tagavad vajalike muutuste tekkimise siseelundite ja liigutusaparaadi funktsionaalses seisundis 2) Stardipalavik • Ülemääraselt tugev erutusprotsess KNS-s • Diferentseerimisvõime häirumine • Vegetatiivsed nihked liialt ulatuslikud • Väheneb töövõime 3) Stardiapaatia • Pidurdusprotsesside valitsemine KNS-s • Vegetatiivsed nihked ei ulatu vajaliku tasemeni • Mittespetsiifilised tingitud refleksid ülekaalus Stardieelsete reaktsioonide iseloom ja tugevus sõltub: • Sportlase treenituse astmest • Närvisüsteemi tüübist
HK-se närvirakkudele. Mõjutusi saab HK ka kopsudes olevailt retseptoreilt (kopsudest tulenevad aferentsed närviimpulsid ning hingamislihaste proprioretseptorite ärritamisel tekkivad impulsid juhitakse uitnärvi vahendusel HK- sse). Apnoe. Inimene saab teatud piirides tahtlikult hingamist muuta, hinge kinni hoida (apnoe) või hüperventeerida (seotud ajukoore talitlusega). Ajukoore talitlusega on seotud ka hingamistegevuse stardieelsed muutused (stardipalavik). Hingamine madalama ja kõrgema atmosfäärirõhu juures võrreldes õhurõhuga merepinnal. Madalama Atmr-ga puutume kokku kõrgmäestikus ja kõrglendudel, kui ei kasuta hingamisaparaate. Kõrgemal kui 4-5 km merepinnast, kus pO2 langeb 96-80 mmHg, ilmnevad O2 puuduse nähud ka puhkeolekus, rääkimata kehalisest tööst. Kõrgema Atmr-ga puutume kokku veealuste e. kessoontööde juures. Veesammas, kõrgusega 10 m, põhjustab rõhu
suhtes on tunduvalt suurem kui HK-se närvirakkudele. Mõjutusi saab HK ka kopsudes olevailt retseptoreilt (kopsudest tulenevad aferentsed närviimpulsid ning hingamislihaste proprioretseptorite ärritamisel tekkivad impulsid juhitakse uitnärvi vahendusel HK-sse). Apnoe. Inimene saab teatud piirides tahtlikult hingamist muuta, hinge kinni hoida (apnoe) või hüperventeerida (seotud ajukoore talitlusega). Ajukoore talitlusega on seotud ka hingamistegevuse stardieelsed muutused (stardipalavik). Hingamine madalama ja kõrgema atmosfäärirõhu juures võrreldes õhurõhuga merepinnal. Madalama Atmr-ga puutume kokku kõrgmäestikus ja kõrglendudel, kui ei kasuta hingamisaparaate. Kõrgemal kui 4-5 km merepinnast, kus pO2 langeb 96-80 mmHg, ilmnevad O2 puuduse nähud ka puhkeolekus, rääkimata kehalisest tööst. Kõrgema Atmr-ga puutume kokku veelluste e. kessoontööde juures. Veesammas, kõrgusega 10 m, põhjustab rõhu tõusu 1 atm (merepinnal 760 mmHg) juures ei
annaabi.ee 
