glükoosi kontsentratsioon langeb, on kurnatuse märgiks. Seevastu laktaadi konsentratsioon veres, olenevalt pingutusest ja selle kestusest väga erinev (9,10). See sõltub laktaadi produktsiooni ulatusest anaeroobselt töötavates lihastes ja tema eliminatsiooni kiirusest. Laktaat lammutatakse või töötatakse ümber mittetöötavas skeletilihases, rasvkoes, maksas, neerus ja südamelihases SV AV regulatsioon NS kaudu, vere glükoositaseme tõus stressisituatsioonis (stardieelne seisund) Stardieelses seisundis tingitud reflektoorne glükoosi konsentratsiooni tõus veres. Psüühilisel erutusel adrenaliini tase tõuseb, toime glükoosi tõus veres. SV AV hormonaalne regulatsioon. Kõhunäärme Langerhansi saarekeste B-rakkude hormoon insuliin langetab veresuhkru taset, suurendab glükoosi vastuvõttu kõikidesse keharakkudesse, intensiivistub glükogenees. Insuliin suurendab glükogeeni teket stimuleerivate ja langetab
- i muutuse erinevused kehalisel pingutusel, intensiivsusel. Kehalise töö ajal suureneb nii soojuse moodustamine, kui ka äraandmine.kehatemp-i väike C tõstab KNS-i erutuvust, tõus 1 soodustab siseelundite talitlust ning aktiveerib kudede oksüdatsiooni- reduktsiooniprotsesse, see aitab kaasa organismi kiiremale kohandumisele kehaliste pingutuste sooritamisel ning aitab vältida liigutusaparaadi vigastusi. Kehatemp- i tõus algab juba stardieelses seisundis ning tõuseb seda rohkem, mida intensiivsem ja kestvam on töö ja mida kõrgem välistemp ja suurem niiskusesisaldus. Raskete sportlike pingutuste korral võib C-ni. .kehatep. tõusta 38,5-39,0 Füüsikaliseks termoregulatsiooniks nim. organismi kohanemisreaktsiooni normaalse kehatemp-i säilitamiseks soojuse äraandmise muutumise teel. Eriti suureneb soojuse moodustumine kehalise töö puhul. Kuid füüsikalised faktorid,
- i muutuse erinevused kehalisel pingutusel, intensiivsusel. Kehalise töö ajal suureneb nii soojuse moodustamine, kui ka äraandmine.kehatemp-i väike tõus 1°C tõstab KNS-i erutuvust, soodustab siseelundite talitlust ning aktiveerib kudede oksüdatsiooni-reduktsiooniprotsesse, see aitab kaasa organismi kiiremale kohandumisele kehaliste pingutuste sooritamisel ning aitab vältida liigutusaparaadi vigastusi. Kehatemp- i tõus algab juba stardieelses seisundis ning tõuseb seda rohkem, mida intensiivsem ja kestvam on töö ja mida kõrgem välistemp ja suurem niiskusesisaldus. Raskete sportlike pingutuste korral võib kehatep. tõusta 38,5-39,0 °C-ni. (tekib kuumarabanduse oht). Füüsikaliseks termoregulatsiooniks nim. organismi kohanemisreaktsiooni normaalse kehatemp-i säilitamiseks soojuse äraandmise muutumise teel. Eriti suureneb soojuse moodustumine kehalise töö puhul
4) südame-vereringe ja hingamisfunktsiooni kohanemisreaktsioone koormustesti ajal ja taastumisperioodil 44 SPORDI ÜLDAINED I TASE a. varjatud haiguste avastamiseks südamehaigused, vererõhu tõusuga kaasnevad haigused, koormusastma jm NB! b. stardieelsete seisundite eristamiseks stardieelses seisundis taanduvad kergemad sü- dame rütmihäired, esimestel koormusastmetel on pulsi ja vererõhu tõus mõõdukas. c. treeningute kvaliteedi hindamiseks koormusaegselt ja taastumisperioodil püsivad kõrged pulsisageduse ja vererõhu väärtused, ebaadekvaatsed EKG muutused või- vad viidata põhiettevalmistuse puudujääkidele Kokkuleppe lõpus toimub nõustamine ja vajalike soovituste andmine a. Tervisehäirete avastamisel määratakse vastav ravi b