Sisemise ava stantsimiseks kasutan kiiret stantsi seega l= (0,8...0,86)Rm, seega l= 0,86x500 = 430N/mm2 Materjal- teras 30 1050-74 järgi, standard EN 10250-2:2000 Katketugevus Rm- 500 MPa Lõiketakistus l-430N/mm2 = 43kgf/mm2 Materjali paksus s-4,0 mm Ava läbimõõt d- 90H14(+0,87) mm Detaili läbimõõt D1-160h14(-1) mm Arvutused: Sisemise ava d=90H14(+0,87) stantsimine Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel: Z = CxSx l = 0,035x4x43 = 0,92 mm Kus, c-tegur mis arvestab stantsitava detaili täpsust ja lõikepinna pinnakaredust, c=0,035 sest ava täpsusaste on H14 l-lõiketakistus S-materjali paksus z-pilu suurus Templi läbimõõt dt = (Ddet+det)- t = (90+0,87)h11(-0,22) =90,87h11(-0,22) Matriitsi ava läbimõõt dm =(dt+z=Ddet+det+z)+m=(90+0,87+0,92)H11(+0,22)= =91,79H H11(+0,22) 2)Väliskontuuri D1=160h14(-1) stantsimine Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel analüütiliselt määratuna Z = CxSxl = 0,035x4x43 = 0,92 mm
+ 430 d=12 H14( )mm 0 0 D1 = 40h14 ( )mm −620 Materjal teras 08КП , ГОСТ 1050-74 Katketugevus Rm =300=30 kgf/m m 2 Lõiketakistus σ l = (0,65 – 0,75) Rm =0,70*30= 21 kgf/ m m 2 Kahepoolne pilu: z = c * s * √σl = 0,035 * 5 * √ 21 ≈ 0,80mm Kus z-kahepoolse pilu suurus (mm); s- materjali paksus (mm); σ 1 - materjali lõiketakistus (kgf/mm2); c- mis arvestab stantsitava detaili täpsust ja lõikepinna pinnakaredust. Valin c=0,035 kuna tolerantsi järk on IT14 Sisemise ava matriitsi mõõt. + 0,110 d m = (d det + σ det + z )+σ m = (12+0,430+0,80)+H 11 = 13,230 H 11 ( 0 ) mm
. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne nr. 2 variant 7. Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi eskiisid. Ülesanne 2.1 Läheandmed: Materjal: teras 40, millel lõiketakistus 𝜎𝑙 = 490, Mpa; Lehe paksus 𝑠 = 6, mm; Stantsitava detaili mõõtmed (joonis 1). O 24 H14 s= 6 O 60 h14 Joonis 1 Lahendus: +𝟎, 𝟓𝟐 2.1.1 Sisemise ava Ø𝟐𝟒𝐇𝟏𝟒( ) stantsimine. 𝟎 Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel
Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised lehtstantsimise operatsioonid kasutati joonisel toodud toode valmistamiseks? Vali üks: a. tükeldamine, tõmbamine, äralõikamine b. väljalõikamine, sügavtõmbamine, sälkamine c. väljalõikamine, sügavtõmbamine, painutamine d. avalõikamine, sügavtõmbamine, äralõikamine Küsimus 21 Õige Hinne 3,8 / 3,8 Märgista küsimus Küsimuse tekst Arvutage lõtk z (mm) lõikestantsi templi ja matriitsi ava vahel. Stantsitava materjali paksus on 2,7 mm, tõmbetugevus 214 MPa, ning stantsitüübist sõltuv tegur k on 0,01. kus k – stantsi tüübist sõltuv tegur (terasest stantside korral k = 0,005...0,035, kõvasulamist valmistatud stantsidele k=0,015...0,18), s – materjali paksus, mm; Rm - materjali tõmbetugevus, MPa; tau 1 (τ1) – materjali lõiketugevus, MPa. Vastus andke millimeetrites täpsusega kolm kohta peale koma. Vastus: Küsimus 22 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus
18. Ahendamine Lehtstantsimisel kasutatavaid tööriistu stantse liigitatakse sageli stantsimisoperatsiooni järgi: avalõikestants, väljalõikestants, sügavtõmbestants jne. -9- Väljalõikestantsi põhiosad on toodud selel 2.21. Tempel kinnitatakse pressi liugurile. Stantsi alusplaat kinnitatakse poltidega pressi töölauale. Alusplaadi külge kinnitatakse matriits ja selle külge omakorda mahavõtja, mis tagab stantsitava metalliriba eemaldamise templilt selle tagasiliikumisel. Sele 2.19. Vormimine venitamisega Sele 2.20. Reljeefstantsimine Lehtstantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi presse vänt-, ekstsentrik- ja kruvipresse, mis on oma tööpõhimõttelt sarnased vormstantsimisel kasutatavate pressidega (vt. sele 2.10). - 10 - Sele 2.21. Väljalõikestantsi põhielemendid
stants jne. Väljalõikestantsi põhiosad on toodud 2.4. Keevitamine, jootmine, termolõikamine ja selel 2.21. Tempel kinnitatakse pressi liugurile. -pindamine Stantsi alusplaat kinnitatakse poltidega pressi 2.4.1. Keevitusprotsesside liigitamine töölauale. Alusplaadi külge kinnitatakse matriits ja selle külge omakorda mahavõtja, mis tagab Keevitamine on teraste ja mitterauasulamite enim- stantsitava metalliriba eemaldamise templilt selle levinud liitmismeetod nii tootmises kui remonttöödel. tagasiliikumisel. Keevitusprotsesside hulka liigitatakse ka jootmine (p. 2.4.4), termolõikamine ja -pindamine (p. 2.4.5). Keevitusprotsessid (meetodid) liigitatakse