Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. (Puhta süsinik- Dioksiidi saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus.) Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Rõhk ja temperatuur, sest nende kahe teguri muutumisel muutub ka gaasi ruumala Milline on gaasi rõhk , temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingmistel b)standartingimustel? a)101325Pa; 273,15K; 22,4dm3/mol b)100000 Pa; 273,15K; 22,7 dm3/mol Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas on see leitud? 29 g/mol [ =Mgaas/22,4; Mgaas= x 22,4] Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri/rõhu tõstmisel, kui gaasi mass ja rõhk/temperatuur ei muutu? Visanda graafik a)suureneb(x-T;y-V) b)väheneb(x-V;y-p) *Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega? Filtreerimise
D l. Lõpuks saab leida CO2 suhtelise tihedus õhu suhtes mõhk 4. Märkida tuleb õhutemperatuur ja –rõhk ruumis, kuna hilisematel arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga tuleb see üle viia normaaltingimustele. 5. Gaasirõhk, temperatuur ja 1 mooli maht: Normaaltingimustel: P = 101 325Pa;T = 273.15K; V = 22.4dm3/mol Standartingimustel: P = 100 000Pa; T = 273.15K; V = 22.7dm 3/mol 6. Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku vahekord õhus on 28,96 29,0 g / mol Teades, et lämmastikku on õhus 80% ja hapnikku 20% ning et lämmastiku molaarmass on 28,02g/mol ja hapniku M õhk 0,8 28,02 0,2 32,00 29 g / mol molaarmass 32,00 g/mol saame 7
M gaas [ g mol ] 0 = dm 3 [ 22,4 dm 3 mol ]g Ideaalgaaside seadused. Ideaalgaas-gaasilises olekus aine molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse arvestamata. Gaaside maht sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 C) rõhk 101 325 Pa (1 atm; 760 mmHg) või standartingimustel: temperatuur 273,15 K rõhk 100 000 Pa ( 0,987 atm; 750 mmHg) Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle´i- Mariotte´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. PV = const P1 V2 = P2 V1 Gay-Lussac´i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V = const T V1 V2 = T1 T2 Kombineerides saab P1V1 PV P 0V 0 = 2 2 = T1 T2 T0
mahtu? Üles tuleb märkida õhutemperatuur ja õhurõhk antud ruumis, kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga, tuleb see üle viia normaaltingimustele ja selleks on tarvis õhurõhku ja temperatuuri. 5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht: a. Normaaltingimustel: P = 101 325Pa T = 273.15K V = 22.4dm3/mol b. Standartingimustel a.i. P = 100 000Pa a.ii. T = 273.15K a.iii. V = 22.7dm3/mol 6. Kui suur on õhu keskmine moraalmass? Kuidas see on leitud? Õhu keskmine 28,96 29,0 g / mol M õhk = 0,8 28,02 + 0,2 32,00 29 g / mol molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku vahekord õhus on Teades, et
Asendades arvud saadud valemisse ja 25 oC juures MnO4- + 5 e- + 8H+ = Mn2+ + 4 H2O · Elektroodi standardpotentsiaal E0 · Elektroodi formaalpotentsiaal ( ehk tinglik potentsiaal) Ef · Elektrokeemiliste ahelate skeem · CuCuSO4 (1M) AgNO3 (1M) Ag · CuCu2+ (1M) Ag+(1M)Ag · Elektrokeemilise ahela potentsiaal · E = Ekatood - Eanood Negatiivne ahela potentsiaal tähendab et ahel on elektrolüütiline. Positiivne potentsiaal tähendab, et ahel on galvaaniline. Elektroodi standarpotensiaal- standartingimustel? Elektrokeemilise ahela skemaatiline esitamine- || - soolasild. Redoksreaktsiooni tasakaalukonstant- Redokstiitrimise kõverad- Koordinaatides: elektroodpotentsiaal E lisatud titrandi ruumala · Logaritmiline sõltuvus analüüsitava aine või titrandi kontsentratsiooni ja elektroodpotentsiaal vahel. · Elektroodpotentsiaalid redokstiitrimise süsteemides Titrandi elektroodpotensiaali mõju tiitrimiskõvera kujule-
annaabi.ee 
