Lainepikkus (nm) Joonis 2. 1) Bradfordi reagendi spekter 2) Bradfordi reagendi inkubeeritud valguga spekter. Värvi valgukompleksi absorptsiooni mõõdetakse 595 nm juures. Seejärel koostatakse kaliibrimiskõver valgustandardi lahjendusrea absorptsiooni tulemuste põhjal. Saadud kaliibrimiskõvera kaudu saab määrata uuritava valgu kontsentratsiooni. Standardvalk. Standardvalguks sobib mingi odav valk, millest on võimalik võtta täpne kaalutis ning teha kindla kontsentratsiooniga lahus. Siiski standardvalgu valik mõjutab oluliselt katse tulemust. Originaaltöös kasutati valgustandardiks BSA-d (bovine serum albumine), mis on jäänud laialdaselt kasutusse. Siiski on täheldatud, et BSA annab tugevama värvimuutuse, kui enamik valke, mistõttu võivad BSA abil määratud valgu kontsentratsioonid olla kõrgemad tegelikust.
Normaalne toitumine eeldab seda, et asendamatud aminohapped on igapäevases toidus olemas Seega ei sobi normaalse metabolismi jaoks toitumisäärmused Samas tõuseb esiplaanile inimorganismi sõltuvus toidu kvaliteedist Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Valgud toidus Valgu väärtus sõltub temas leiduvate asendamatute aminohapete sisaldusest ja inimorganismile sobivast vahekorrast, järelikult valguvajaduse lõplik väärtusmõõt rajaneb kvaliteedil Standardvalguks on võetud täisväärtuslik munavalk, mille väärtus on võrdsustatud 100-ga Teisi toiduvalke võrreldakse munavalguga, arvestades neis leiduvate asendamatute aminohapete suhtelist sisaldust Toiduvalku tänapäeval eriti ei sünteesita, sest niisuguse toote hind oleks väga kõrge Sünteesitakse nii keemiliste kui ka mikrobioloogiliste menetlustega üksikuid põhiaminohappeid ja nende teisendeid Valgud, mis sisaldavad kõiki aminohappeid organite ja kudede valkude sünteesiks, on
indiviidi kui etaloni suhtes, lähtudes seejuures inimese pikkusest ja kaalust. Soovitatavat valguhulka võib anda ka protsendina üldisest energiavajadusest. Sellisel juhul on valgu katta 10...15 % (tavaliselt 12...13%) üldisest organismi energiavajadusest. Valgu bioväärtus. Valgu väärtus sõltub temas leiduvate asendamatute aminohapete sisaldusest ja inimorganismile sobivast vahekorrast, järelikult valguvajaduse lõplik väärtusmõõt rajaneb kvaliteedil. Standardvalguks on võetud täisväärtuslik munavalk, mille väärtus on võrdsustatud 100-ga. Teisi toiduvalke võrreldakse munavalguga, arvestades neis leiduvate asendamatute aminohapete suhtelist sisaldust. Nii leitakse kõige vähem esindatud asendamatu aminohappe hulk antud toiduvalgus ja arvutatakse mitu protsenti see moodustab munavalgu vastava aminohappe hulgast. Kõige enam limiteerib valkude väärtust kolme asendamatu aminohappe - metioniini, trüptofaani ja lüsiini vähesus.
inimese pikkusest ja kaalust. Soovitatavat valguhulka võib anda ka protsendina üldisest energiavajadusest. Sellisel juhul on valgu katta 10...15 % (tavaliselt 12...13%) üldisest organismi energiavajadusest. 3.2. Valgu bioväärtus Valgu väärtus sõltub temas leiduvate asendamatute aminohapete sisaldusest ja inimorganismile sobivast vahekorrast, järelikult valguvajaduse lõplik väärtusmõõt rajaneb kvaliteedil. Standardvalguks on võetud täisväärtuslik munavalk, mille väärtus on võrdsustatud 100-ga. Teisi toiduvalke võrreldakse munavalguga, arvestades neis leiduvate asendamatute aminohapete suhtelist sisaldust. Nii leitakse kõige vähem esindatud asendamatu aminohappe hulk antud toiduvalgus ja arvutatakse mitu protsenti see moodustab munavalgu vastava aminohappe hulgast. Kõige enam limiteerib valkude väärtust kolme asendamatu aminohappe - metioniini, trüptofaani ja lüsiini vähesus.
indiviidi kui etaloni suhtes, lähtudes seejuures inimese pikkusest ja kaalust. Soovitatavat valguhulka võib anda ka protsendina üldisest energiavajadusest. Sellisel juhul on valgu katta 10...15 % (tavaliselt 12...13%) üldisest organismi energiavajadusest. Valgu bioväärtus. Valgu väärtus sõltub temas leiduvate asendamatute aminohapete sisaldusest ja inimorganismile sobivast vahekorrast, järelikult valguvajaduse lõplik väärtusmõõt rajaneb kvaliteedil. Standardvalguks on võetud täisväärtuslik munavalk, mille väärtus on võrdsustatud 100-ga. Teisi toiduvalke võrreldakse munavalguga, arvestades neis leiduvate asendamatute aminohapete suhtelist sisaldust. Nii leitakse kõige vähem esindatud asendamatu aminohappe hulk antud toiduvalgus ja arvutatakse mitu protsenti see moodustab munavalgu vastava aminohappe hulgast. Kõige enam limiteerib valkude väärtust kolme asendamatu aminohappe - metioniini, trüptofaani ja lüsiini vähesus.