Tõsi mingil ajaloo etapil hakati samme üles kirjutama, neile anti nimetused. 1900.aastate alguses hakkas Inglismaal välja kujunema tants, mis põhines loomulikul liikumisel ja seda edasi arendades on jõutud tantsuni, missugusel kujul ka meie seda tänapäeval tunneme. Inglismaal välja kujunenud seltskonnatantsu liigitatakse standardtantsudeks ja ladina-ameerika tantsudeks, millele lisaks harrastatakse Eestis ka folkloorsetest tantsudest välja kasvanud seltskonnatantse. Standardtantse on viis: aeglane valss e. inglise valss, tango, viini valss, fokstrott, kvikstep. Igal tantsul on oma iseloom, mis tuleneb tema ajaloost, muusikast, koreograafiast. 1. Aeglane valss on lüüriline, 3/4 taktimõõdus, juured on seotud viini valsiga, kuid mõjutused bostonilt ja Inglismaa poolt standardiseeritult saadud selle tantsu tänapäevane võistlustele orienteeritud versioon. 2. Tango on kirglik, dramaatiline, emotsionaalne tants, mille originaalversioon Argentiinast
hübriid. Vanimaks neist kolmast oli Aafrika päritoluga tangano, mis saabus Kuubale ja Haiitilile 18. sajandi alguses koos neegerorjadega. 1940. aastate alguses oli foktrott kindlalt kõige populaarsem tants. Hiljem hakkas fokstrott arenema kahes suunas: aeglasem aeglane fokstrott ja kiirem quickstep. Pärit on fokstrott Põhja-Ameerikast, loojaks peetakse Harry Fox´i, kes kasutas seda tantsu oma etendustes.Tantsu esitati esmakordselt 1914. aastal. Standardtantse saab õppida näiteks Revalia Tantskoolis, mis on Eesti vanim võistlus- ja seltskonnatantsu kool. Tantsukoolis on võimalik täiendada enda oskusi nii täiskasvanutel kui ka lastel. Saadest ,,Tantsud tähetedega" on tuntud treenerid Revalia Tantsukoolis: Martin Parmas, Kaisa Oja, Olga Kosmina ning saate züriiliige Merle Klandorf. Revalia Tantsukool asub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ning Elvas. Pidu kui rituaal
–17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vabavormilisem plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti. (Laird, 2016) 1.2 Tantsu liigitus Tantsitakse üksi, paaris või hulgakesi. Eristatakse rahvatantsu, seltskonna- ehk peotantsu ja lavatantsu. Euroopa lavatants jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lava-rahvatantsuks, plastiliseks tantsuks ja estraaditantsuks. Peotantsust on väljakujunenud kindlatele reeglitele vastav võistlustants. Võisteldakse Standardtantse ja Ladina-Ameerika Standardtantsud: Aeglane valss, tango, viini valss, slow foxtrot, quickstep. Ladina-Ameerika tantsud: samba, cha-cha, rumba, paso doble, jaiv. Eesti rahvatantsu saab jagada folkloorseks (näiteks tantsuansambli Leigarid repertuaar) ja folklooril põhinevaks autoritantsuks (näiteks tantsuansambel Sõprus repertuaar). 6
Daam peab kandma kontsaga kingi. See on abiks, et säilitada ülioluline tasakaal standartantsude tagurpidisammudes, eriti kui naisel on mehest rohkem samme. TANTSUVÕTTED Õige tantsuvõte on tantsimisel sama tähtis kui õige seisang ta aitab tantsijal tantsuga toime tulla. Peale selle loob ta tantsupaarist meeldiva üldmulje, olles seega ka tantsustiili kujundajaks. Seltskonnatantsus eristatakse kahte tantsuvõtet. Esiteks. Kinnine tantsuvõte, millega tantistakse euroopalikke standardtantse fokstrotti, aeglast valssi, valssi, tangot (tangovõttel on mõned väikesed erinevused) ja ka slow rockki. Kinnises tantsuvõttes olgu daam mehest väheke paremal. Käsi peavad mõlemad partnerid hoidma tantsuvõtteis kindlalt üleval. Lõtvade käega meesterahvas ei müju eriti meeldivalt, ta ei saa partneri juhtimisega hakkama ja temaga on ebamugav tantsida. Inetult mõjub ka naisterahvas, kui ta ripub partneri küljes, lisaks on temaga väga ebamugav tantsida
annaabi.ee 
