Liistu kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks võllilt rummule või vastupidi, samuti ka garanteerides rummu mittepöörlemist võlli suhtes. Liistude põhitüübid on standarditud. Sooned lõigatakse võllidesse kas ketas- või sõrmfreesidega, rummu aga tõukepinkidel või kammlõikuriga. Liistud valitakse standardtabelitest, lähtudes võlli läbimõõdust ja kontrollitakse liistu tugevust. Prismaliistudega liidete põhiarvutuseks on arvutus muljumisele. Standardliistude arvutust lõikele tavaliselt ei tehta, kuna liistu kõrgus h ja laius b on valitud nii, et liite koormamist piiratakse liistu muljumisega, mitte nihkega. 14.Hammas-ja profiilliited. Kujundus ja tugevusarvutus. Konstruktiivselt on hammasliide sarnane mitme liistuga liistliitega ning moodustub hammastest võllil ja neile vastavatest soontest rummus. Tööpinnad on hambaküljed. Hammasliiteid kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks, paljudes konstruktsioonides ka
Liistude põhitüübid on standarditud. Sooned lõigatakse võllidesse kas ketas- või sõrmfreesidega, rummu aga Liistud valitakse standardtabelitest, lähtudes võlli läbimõõdust ja kontrollitakse liistu tõukepinkidel või kammlõikuriga. tugevust. Prismaliistudega liidete põhiarvutuseks on arvutus muljumisele. Standardliistude arvutust lõikele tavaliselt ei tehta, kuna liistu kõrgus h ja laius b on valitud nii, et liite koormamist piiratakse liistu muljumisega, mitte nihkega. 46. Hammas- ja profiilliited. Kujundus ja tugevusarvutus.
2. On teada ülekantav pöördemoment, liistude arv ja mõõtmed. Leitakse liistus tekkivad pinged; 3. On teada liistu mõõtmed ja arv ning lubatavad pinged. Leitakse lubatav liistliitega ülekantav pöördemoment. a.) Prisma- ja segmentliist : Arvutused tehakse võllist väljaulatuva liistuosa kohta eeldusel, et rummu surve liistule jaotub ühtlaselt. Erisurve tingimus: m = 2T/ (zKl(d + k)) [m], kus K = h t1. Lõiketugevuse tingimus: l = 2T / (zbld) []l. Arvutus muljumisele on standardliistude puhul põhiline, mittestandartsete liistude puhul tehakse kontroll ka lõikele. Segmentliist on prismaatilisest kitsam ning seda kontrollitakse ka lõikele. b.) Pikikiil: Kiilu laiema külje muljumistugevuse tingimus: a. ühe kiiluga liites: m = 12T / (bl(b + 6fd)) []m; b. kahe, teineteise suhtes 180º all paikneva kiiluga liites: m = 6T /(bl(b + 3fd) []m; c. kahe, teineteise suhtes 120º all paikneva kiiluga liites: m = 6T /(bl(b + 6fd) []m. c.) Tangentsiaalkiil:
95 < d 110 28 16 10 6,4 110 < d 130 32 18 11 7,4 Märkus. Liistu pikkus valitakse kasutades alljärgnevat arvrida: 6; 8; 10; 14; 16; 18; 20; 22; 25; 28; 32; 36; 40; 45; 50; 56; 63; 70; 80; 90; 100; 110; 125; 140; 160; 180; 200; 250; 280; 315; 335; 400; 450. Prismaliistudega liidete põhiarvutuseks on arvutus muljumisele. Standardliistude arvutust lõikele tavaliselt ei tehta, kuna liistu kõrgus h ja laius b on valitud nii, et liite koormamist piiratakse liistu muljumisega, mitte nihkega. Ft C C , C b T AC h-t1 kus Ft – ringkoormus,