Teostest võis tihti välja lugeda kurbust ja ängistust. Tihti nõukogude teemad. Tuntumad esindajad: Johannes Greengerg, Elmar Kits, Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Eduard Viiralt, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Voldemar Väli, Richard Uutmaa ja Kristjan Teder . Arhitektuur:Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte Totalitaarse ideoloogia surve. Esindajad: Enn Roos, Arnold Alas ,,Peeter Tarvas, August Volberg ja A. Vlassov . Graafika:Võimude surve, Stalinism Mõjutati kunstnikke otsese terroriga-küüditati ja vangistati Pidi jäljendama nõukogulikku realismi Esindajad:Oskar Raunam, Priidu Aavik, Viktor Karrus, Ilmar Kimm dogmades
Elmar Kits. Öine habaneera. 1944 GRAAFIKA ESINDAJAD Eduard Viiralt Günther Reindorff Aino Bach Eduard Viiralt. Virve. 1943 Günther Reindorff. Paristaja-poeg ja Vanapagan. 1951 SKULPTUURI ESINDAJAD Enn Roos Arnold Alas Enn Roos, Arnold Alas. Tõnismäe monument. 1947 ARHITEKTUUR Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte. Totalitaarse ideoloogia surve. ARHITEKTUURI ESINDAJAD Peeter Tarvas August Volberg A.Vlassov Peeter Tarvas, August Volberg. Kino ,,Sõprus" Tallinnas. 1955 A.Vlassov. Elamukvartal Tallinnas Tartu maanteel. 1954 KOKKUVÕTE Peamiselt mõjutas kunsti Nõukogulik ideoloogia. I Nõukogude okupatsioon põhjustas muutusi Eesti kunstis. Saksa okupatsiooni mõju Eesti kunstile oli
1) de Gaulle’i võimuletulek. Valimistel saavutas võidu ka Gaulle’i partei Liit Uue Vabariigi Eest . gauelle’istid. 1960 lasi FRA iseseisvuda enamikel oma Aafrika asumaadel. Majandus kasvas. 1960 = de Gaulle’i kümnend. 1966 lahkus NATO’st. 1960 sai valmis tuumapommi. 1968 puhkes noorterahutus, millele reageeris konservatiivsete vaadetega de Gaulle. Populaarsus langes ja astus tagasi 1969. 2) Hrutšov mõistis isikukultuse hukka, stalinistlikule parteiladvikule see ei meeldinud ja proovisid teda võimult kukutada. Välispoliitiliselt proovis hakata teiste riikidega suhteid soojendama, ka USA-ga, aga prooviti neile järele jõuda ja mööda minna erinevates valdkondades. Kuulutas välja seitseaastaku(selle lõpuks pidi olema NSVL rikkaim maa ja toidu-ja tarbekaupade küllus olema neil). Majanduslik olukord paranes. 3) 1964 algas.(NSVL, Hiina)Põhja-ja (USA)Lõuna-Vietnam. Kardeti et LV
kunstnikke, keda süüdistati formalismis, natsionalismis või lihtsalt "loomingulises passiivsuses". Formalismisüüdistuseks piisas vaid impressionismihõngulisest koloriidist või pisut vabama käega tehtud joonistustest. Sellist süüdistust sai aga esitada paaegu kõigile eesti kunstnikele. Kunstnike Liidu liikmete tavaliseks karistuseks oli väljaheitmine, mis tegi võimatuks kunstnikuna töötamise. Tüüpiline stalinistlikule terrorile oli see, et kohtunikud muutusid ise varsti süüalusteks. Adamson-Eric kaotas kõik oma ametikohad, tiitlid ja autasud ning läks jalatsivabrikusse tööliseks. Anton Sarkopf pages Moskvasse, kus sai oma noorepõlvesõbrast sotsrealistliku skulptori abilisena stanilismiperioodi üle elada. Johannes Greenbergi viisid mõnitused ja töövõimalustest ilmajätmine enesetapuni. Paljude juba surnud kunstnike looming kuulutati samuti formalistlikuks ja nende
1931 järgmine protess nn Tööstuspartei liidrite üle. 1931 veel üks protsess VSDTP KK Vm org- vähemlaste organisatsioon, taas olematu. Kõik protsessid toimusid avalikult, neist räägiti palju. Oluline ka see, et kõik süüalused tunnistasid kohtus ise ennast süüdi. Osaliselt saavutati kindlasti füüsilise mõjutamisega, osalt ka psühholoogilise mõjustamisega- ähvardused perekonnaliikmete vastu, lubadused jne. Nendest protessidest sai alguse stalinistlikule perioodile iseloomulik kohtupraktika, kus kõige olulisem polnud mitte jälitusorganite poolt kogutud süütõendid, vaid kohtualuste „puhtsüdamlik“ ülestunnistus. Protsessid olid vaid jäämäe tipp, kõigil neil oli kohtu all paar-kolmkümmend, 40 inimest. Kõigi nendega kaasnes ja neile järgnes massiline samalaadsete töötajate arreteerimine. Arreteeriti välja palju raudteetöölisi pärast Šahtõ protsessi. Massiliseks kujunenud protsessid ei
sarnast tüüpi elamud samas kvartalis või sama tänava ääres valmida erineva viimistlusviisiga. Sageli ehitasid neid asutused oma töölistele. Puitelamute gruppe kohtab ka sõjaväeosade juures, sest kiiresti püstitavaid karkasskonstruktsioonis maju ehitati elamuteks üleajateenijatele-allohvitseridele. Tihti hoonestati terve kvartal või tänavalõik ühte tüüpi elamutega. Tegemist on monteeritavate puitkilphoonetega, mis on aga üle krohvitud ning millele on antud stalinistlikule ajastule omane väliskujundus. Krohvitud puuelamud on sageli sõna otseses mõttes stalinistlikud, kaunistatud tollele ajale omaste stiliseeritud uusklassitsistlike detailidega. Seevastu laudisega viimistletud hoonetüübid on barakitaoliselt lihtsad, ajastuomastest stiilielementidest esinevad sageli vaid välisuste portaalitaolised raamistused. Seda elamutüüpi ehitasid sageli kiiresti paisuva töötajaskonnaga asutused oma personalile.
annaabi.ee 
