Sakslased olid kindlad, et Punaarmeel pole piisavalt reserve, mis viitas Nõukogude Liidu lõpule. 7 Sakslaste tung Stalingradi alla Armeegrupp B hakkas liikuma Stalingradi suunas, et seda vallutada. Punaarmee otsustas kaitse ümber korraldada. Kohale toimetati lisajõude teiselt poolt jõge, kuid kahjuks oli see halb otsus, sest kaotati 75% neist meestest. Peale seda oli kogu tähelepanu suunatud Stalingradile. Saksamaa ründas uuesti. Seekord võitles ka Nõukogude Liit vastu. Sakslastel oli vaja aina suuremat jõudu linna vallutamiseks, sest Stalin oli kõikidele ohvitseridele öelnud sõnad „mitte sammugi tagasi“. Teine rünnak Teine rünnak algas 27. septembril 1942. Sakslased teadsid, et peagi on tulemas vene talv. Aega oli vähe, sõdurid tahtsid alla anda ja võitlus hakkas vaibuma. Sakslased paiknesid ümber
8 Kaukasuse aheliku jalamile. Siiski edasitung oli seal pidurdunud, sest tekkis kütusepuudus ning sealsed väed olid tasapisi sunnitud minema samal ajal toimunud Stalingradi eeslinnade vallutamisele ning pommitamisele (David 2006: 190). Abiks saadeti armeegrupp A poolt 4. soomusarmee ning osa lennuväge. See fokuseeris kogu tähelepanu Stalingradile ning Kaukasus jäi tagaplaanile nii oma pealetungi kui tähtsuse poolest (Black: 2006: 255, 256). Stalingrad oli olulisem ka seetõttu, et Hitler nägi selles linnas sümboolsust- linna nimi kandis tema vastase nime. Kahtlemata jäid selle varjus märkimata paljud küsitavad nüansid, mida ülesande täideviimine tekitas. Stalingrad oli 500 000 elanikuga tööstuslinn, mis laius piki Volga läänekallast 30 kilomeetril. Linna ida pool asuvad väikesed saared, mis lõhestavad Volga jõevoolu
korral välja antud. Aita Kurfeldt värssides kunagi ei tõlkinud, ainult proosas. Selles osas on teened August Sangalt, kes oli väga osav riimide tõlkija. 07.09.10 Nõukogude ajal soositi kirjandusklassika välja andmist, tugevasti oli pidurdatud moodsa lääne kirjanduse trükkimine. Vene keelde tõlgiti palju Ladina-Ameerika kirjandust, mis oli suunatud imperialismi vastu. Pablo Nerudat hinnati eriti Nõukogude maades. 1953- Valik luulet, seal sees on tsükkel ,,Armastuslaul Stalingradile". Ka poliitilist luulet. 1960ndatel ilus kogumik ,,Kivid ja linnud", ka eesti keelde Johannes Semperi tõlkes. 1979- Benito Perez Galdos- ,,La desheredada" (Osatu) 1960ndatel oli Ain Kaalep veel noor luuletaja. Väga paljudest keeltest tõlkinud, aga hispaania keel oli üks kõige südamelähedasemaid. Kirjutas pikemaid saatekäsitlusi, mida võis nimetada juba saateesseedeks. Tõlkis ,,Estrella de Sevilla" 1962. Tõlkija on püüdnud järgida neidsamu riimiskeeme, toob tohutud raskused kaasa
Vaatamata repressiivmeetmete tugevdamisele punaarmee taganemine jätkus. A murdis läbi ka viimase vene poole tugevama kaitseliini Tereki jõel, jõudis välja Põhja-Kaukaasia eelmäestikusse, seal pealetung aeglustus. Mägedes polnud tankidega hea kihutada. Sakslastel õnnestus ka edaspidi vaikselt edasi liikuda, hõivata mitmeid tähtsamaid mäekurusid, sakas mäediviisi Edelweiss grupp viis saksa lipu koguni Elbruse otsa, sept lõpus, okt alguses jäi rinne pidama. B lähenes samal ajal Stalingradile, jõudis sinna aug lõpus, sept alguses. Algas Stalingradi lahing, mida on peetud sõja pöördelahinguks. Teegmist oli suhteliselt mõttetu hakklihamasinaga. Sakslaste jaoks ei pidanuks olema oluline linna vallutamine iga hinna eest, pidanuks olema oluline välja jõudmine Volgani ja seal toimuva laevaliikluse ja raudteeliinide katkestamine. Sakslased trügisid meeleheitlikult Stalingradi, vastaspool hoidis veel meeleheitlikumalt sellest kinni.
annaabi.ee 
