Siiski kestsid lahingud Soome ja enamliku venemaa vahel Karjala rindel veel mitu aastat. Kuningaks valitud Hesseni prints Friedrich Karl loobus troonist ja Soome riigihoidjaks sai G. Mannerheim. Soome kodusõja tulemuseks oli valgete võit. Sõda süvendas soomlaste omavahelist eraldumist, vene sõjavägi lahkus riigist; saksa hegemoonia kestis kuni 1918.a. detsembrini. Pärast Saksamaa kaotust esimese maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919.a. Kaarlo Juho Stahlberg. Soome-vene piir lepiti kokku Tartu rahulepinguga 1920.a. oktoobris. Saksamaa kokkuvarisemine 1918.a. novembris andis enamlastele võimaluse lahti öelda Bresti rahust, vallutada kaotatud alad ning tungida läände. 1918.a. lõpuks olid enamlased hõivanud suurema osa balti riikidest, Valgevenest ja Ukrainast. Enamlaste peamiseks löögijõuks olid nende poole üle läinud läti kütipolgud. Kommunistliku Venemaa kallaletung Eestile vallandas Eesti Vabadussõja 1918-1920
seksuaalset erutust. Võimalik, et ka teisi emotsioone. Mida kauem on paar koos olnud, seda paremini tajutakse vastastikku lõhna järgi emotsioone. Näiteks väidavad paljud naised, et armukese leidnud mees lõhnas petmise ajal teisiti. 4-Ilu on vaataja ninas Lõhnad mõjutavad iluhinnanguid. 5-Lõhnad mõjutavad tööintervjuu edukust On uuritud sedagi, kuidas lõhnad mõjutavad personalitöötajate hinnanguid tööintervjuudel (Sczesny & Stahlberg, 2002). Uurijad lähtusid arvamusest, et lõhnad aitavad vallandada stereotüüpseid arusaamu meeste ja naiste kohta. Kui muude tunnuste osas olid kandidaadid võrdsed, siis lõhnad kallutasid personalitöötajate valikut mehelikumalt lõhnavate (nii meeste kui naiste) kasuks. Nimelt valiti tüüpiliselt mehelikke lõhnu kasutanud kandidaadid suurema tõenäosusega juhtivale kohale. 6-Lõhnad mõjutavad masside käitumist
Passeport Nansen; 31.03.2017 Põhjamaade ajalugu 17: Soome maailmsõdade vahel Kuningriik või vabariik? Riigijuht - riigihoidja Taheti uua Soome kuningriik Kuningas pidi pärit olema Saksamaalt Hesseni prints Friedrich Karl (Väino I) Saksamaa lüüasaamine maailmasõjas lõpetas kuningriiki plaanid. 1919.a. põhiseadus kuulutas Soome vabariigiks Riigpeaks oli president Soome presidendid 1919-1940 K. J. Stahlberg (1919-1925) L.K.Relander (1925-1931) P.E. Svinhufvud (1931-1937) K. Kallio (1937-1940) Soome välispoliitika Suur-Soome: soov liita Karjala Soomega 14.okt 1920 - Tartu rahu - rahulepng Soome ja Nõukogude Venemaa vahel 1920 Ahvnamaa kriis Soome andis Ahvenamaale laialdase autonoomia 1920- Soome astus Rahvasteliidu liikmeks Välispoliitikas oli valdav Skandinaavia suund Sisepoliitika Erakonnad: Rahvuslik Koonderakond
valimisõigus (1905-08) Taust: esimesel venestusperioodil (1899-1905) parteide jaoks uued eraldusjooned: sisepoliitiline keelevõitlus jäi taustale. Kuidas peaks suhtuma (keisri) ebaseaduslike määruste täitmisesse: 1) Vanasoomlased pooldasid järeleandmist väikestes küsimuste ja suhete säilitamist venelastega, et säiluks soome rahvas (nt J.K. Paasikivi). 2) Noorsoomlased, rootslased ja sotsialistid pooldasid jäika põhiseaduslikku joont ja passiivset vastupanu (K.J. Stahlberg, P.E. Svinhufvud). Poliitiline moderniseerumine (1905-08): ajutine parlamentalism Poliitilised reformid võimaldasid Venemaa 1905. aasta revolutsioon ja Soomes üldstreik: venestuse ajutine kehtestumine (1905-08) ja poliitilised reformid. Soome I parlamentaarne senat ehk valitsus (1905-08, järgmine 1917) PM Leo Mechelin ja ministrid noorsoomlased ja rootslaste passiivse vastupanu pooldajad. selle valitsuse juhtimisel viidi läbi parlamenti ja hääleõigusreform, millega keiser oli hetkel
Soome valitsus valtioneuvosto (riiginõukogu). Enam ei saa president ainuisikuliselt parlamenti laiali saata. Välispoliitika ülem oli ka varem president, nüüd on EL-ga seonduv peaministri asi, muuga tegeleb president. Peaminister Mari Kiviniemi. Ministreid kokku 20, neist 11 naised. Suurimad parteid: Keskusta, Kokoomus, Sotsiaal-demokraatlik partei. Tavaliselt valitsuses ka: Vasakpoolsed, Rohelised, RKP, kristlik-demokraatlik liit. Soome presidendid: 1919-1925 K. J. Stahlberg 1925-1931 L. Kr. Relander 1931-1937 P. E. Svinhufvud 1937-1940 K. Kallio 1940-1944 R. Ryti 1944-1946 C. G. E. Mannerheim 1946-1956 J. K. Paasikivi 1956-1982 U. Kekkonen 1982-1994 M. Koivisto 1994-2000 M. Ahtisaari 2000- ... T. Halonen 32.Lipp, vapp, hümn. Soome rahvuslipul (soome keeles siniristilippu) on valgel taustal sinine Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on nihutatud lipuvarda poole. Sinine värv sümboliseerib järvi ja taevast ning valge sümboliseerib lund ning valgeid
annaabi.ee 
