Sellega kiirenes majanduse areng neis 3 piirkonnas. Tööstusettevõtted allutati kohalikule võimaule, mis aitas allutada kõigi vajadusi. Kõige kiiremini arenes Leedu. Muutused toimusid ka ühiskonnas. Majandus areng parandas elatustaset. Kasvas tarbimine, kodudesse ilmusid TVd. Kiirenes linnastumine. Arglikult taastati sidemed Läänega. Kultuurielu elavnes, kirjanike-kunstnike-heliloojate looming äratas tähhelepanu väljaspool Baltikumi. Stagnatsiooniperioodi algus Sula ei kestnud ei NSVL tervikuna ega Baltimaades siiski kaua. 1964. aastal tagandati Hrustsov ametist ja Nõukogude Liit asus stagnatsiooni ehk seisaku teele. Esimesena andis see tunda majanduses. 1965. aasta majandusreform, mis oli mõeldud küll ettevõtete iseseisvuse suurendamiseks, likvideeris rahvamajandusnõukogud ning taasta majanduse tsentraalse juhtimise. See tõi esialgu kaasa arengu aeglustamise ning seejärel peatumise
jäänud põhiliselt samaks ja et Läänest pole abi loota. Kohaneti Nõukogude süsteemiga ja astuti komparteidesse, mis olid siiski täielikult Moskva kontrolli all. Detsentraliseerimisega kiirenes Baltimaades majanduse areng Tõusis elatustase, kasvas tarbimine, linnastumine, välisturistid, levis Lääne muusika, riietus ja hipide ideoloogia. Vaimse surutise lõdvenemine ja uue põlvkonna esiletõus. Hoiti ja kaitsti rahvuskultuuri (näiteks laulu- ja tantsupeod). Tallinn 1962 Stagnatsiooniperioodi algus 1964 tagandati Hrustsov ametist ja algas seisak e stagnatsioon Toimus majandusreform taastati tsentraalne juhtimine, liiduvabariikide juhtida jäeti alla 10% ettevõtetest. Areng aelgustus ja seejärel peatus, levis suurusehullustus ja hoolimatu raiskamine, kvaliteedile tähelepanu ei pööratud. Loodusvaenulik tootmine, elanike esmatarbekaupadega varustamise häired. Kultuuris tehti vahepealsele vabadusele lõpp, tugevnes tsensuur ja kontroll iga mõtteavalduse üle.
Vastupanu võõrale võimule kanduski järjest rohkem kultuuri valda. Rahvuskultuuri hoides ning edendades üritati hoida ja kaitsta rahvuslikku identiteeti ning ka rasketes oludes kuidagi hakkama saada. Nii said protesti avaldada ka need, kes otsestes vastupanuaktsioonides osaleda ei söandanud. Need inimesed moodustasid ühiskonnas absoluutse enamuse. Sellel taustal omandasid Baltimaades erilise tähenduse rahvuskultuuri suurüritused, nagu laulu-ja tantsupeod. Stagnatsiooniperioodi algus Sula ei kestnud ei NSV Liidus tervikuna ega Baltimaades siiski kaua. 1964. aastal tagandati Hrustsov ametist ja Nõukogude Liit asus seisaku ehk stagnatsiooni teele. Esimesena andis see end tunda majanduses. 1965. aasta majandusreform, mis oli mõeldud küll ettevõtete iseseisvuse suurendamiseks, likvideeris rahvamajandusnõukogud ning taastas majanduse tsentraalse juhtimise. Liiduvabariikide juh- tida jäeti alla 10% ettevõtetest, millega iseseisva majanduselu illusioon lõppeski.
*Järk-järgult hakkas tagasi tulema nn. hiiliv stalinism. Toonitati tema ,,teeneid", väideti et tal on üksikud puudused olnud *Saabus kuldne defitsiidiajastu *Kokku sulasid poliitiline, majanduslik ja sõjanduslik ametnikkond *Tekkis selline nähtus nagu dissidentlus- teisitimõtleja *1982 Breznev suri, tema ameti päris Andropov, kes suri 1984, tema asemele tuli Tsernenko, kes suri 1985. aastal. Seda aega kutsuti ka gerontokraatiaks. Poliitbüroo keskmine vanus oli 78. Stagnatsiooniperioodi algus: *1965. majreform likvideeris rahvamajnõukogud ja taastas maj tsentraalse juhtimise, liiduvabariikide juhtida jäeti alla 10% ettevõtetest *areng aeglustus, siis peatus *levis gigantonoomia, raiskamine, kvaliteedile enam tähelepanu ei pööratud *loodusvaenuliku tootmise tagajärjel hakkas halvenema Baltikumi ökoloogiline olukord *põllumaj arenes edasi, kuid üle 50% toodangust NSVL teistesse piirkondadesse *vahe Baltimaade ja lääneriikide vahel süvenes 28. ENSV uuel venestusajal
annaabi.ee 
