1. nascere -nato (sündima)/ morire - morto (surema) 2. andare -andato (minema)/ venire - venuto (tulema) 3. arrivare -arrivato (saabuma)/ partire - partito (lahkuma) 4. entrare -entrato (sisenema)/ uscire - uscito (väljuma) 5. restare -restato; stare - stato; rimanere - rimasto (jääma) 6. salire - salito (üles minema)/ scendere - sceso (alla tulema 7. essere - stato (olema) 8. cadere -caduto (kukkuma) Seasons The names of seasons (le stagioni) are not capitalized in Italian. la primavera--Spring l'estate--Summer l'autunno--Autumn l'inverno-- Winter Months The names of the months (i mesi) are not capitalized in Italian. gennaio--January febbraio--February marzo--March aprile-- April maggio--May giugno--June luglio--July agosto --August settembre--September ottobre--October novembre--November dicembre-- December
esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. Oma eluajal oli ta õukonnas laulja, viiuldaja – Pärast seda kirikus dirigent ja preester Ta maeti Frari kirikusse. Antonio Vivaldi 4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin. Ta oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim teos kannab koondnime: “ Neli aastaaega” -"Le quattro stagioni“. Tema helikeel oli isikupärane. Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo – Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga. Alessandro Scarlatti 2. mai 1660 - 24 oktoober
juuli 1741 Viin) hüüdnimega il Prete Rosso ("Red Priest"), sest tema punased juuksed, oli itaalia barokk helilooja, preester, ja virtuoosne viiulimängija. Vivaldi on tunnustatud kui üks suurimaid barokk heliloojad, ja tema mõju tema eluajal oli levinud üle Euroopa. Vivaldi on tuntud peamiselt komponeerimise instrumentaalkontsertide, eriti viiul, samuti püha kooriteoseid ja üle 40 oopereid. Tema tuntuim töö on rida viiul kontsertide tuntud Four Seasons "Neli aastaaega" ("Le quattro stagioni"). Looming Vivaldi rajas soolokontserdi, arendas välja programmilise orkestrimuusika. Tema helikeel oli isikupärane. Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga. Teosed 1
november 1643 Venezia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. - Jean-Philippe Rameau (September 25, 1683, Dijon September 12, 1764) Oli Prantsusmaa üks tähtsamaid heliloojaid ja muusikateadlane barokiajastul. - Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega" ("Le quattro stagioni"). - Giuseppe Domenico Scarlatti (Naples, 26 October 1685 Madrid, 23 July 1757)oli Itaalia helilooja, kes veetis enamuse oma elust Portugali ja Hispaani kõrgklassi teenides. Teda peetakse Barokiajastu heliloojaks ent tema stiil mõjutas suuresti klassikalise muusika arengut. Kastraatlaulja Kastraat on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. 16. sajandi teisel poolel hakati lapseliku hääle säilitamise eesmärgil poistel munandeid eemaldama
november 1643 Venezia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. - Jean-Philippe Rameau (September 25, 1683, Dijon September 12, 1764) Oli Prantsusmaa üks tähtsamaid heliloojaid ja muusikateadlane barokiajastul. - Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega" ("Le quattro stagioni"). - Giuseppe Domenico Scarlatti (Naples, 26 October 1685 Madrid, 23 July 1757)oli Itaalia helilooja, kes veetis enamuse oma elust Portugali ja Hispaani kõrgklassi teenides. Teda peetakse Barokiajastu heliloojaks ent tema stiil mõjutas suuresti klassikalise muusika arengut. BAROKKAJASTU MUUSIKAZANRID Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada:
Klassikalisi pitsasid on 10 erinevat ja menüüdes nende koostisosade loetelu ei anta, sest itaallaste jaoks on see elementaarne. Napoletana: tomat, anšoovised, mozzarella, pune Marinara: lihtsalt tomati ja küüslauguga üle tõmmatud tainaketas Capricciosa: mozzarella, seened, väikesed artišokid, keedusink, oliivid, õli Romana: tomat, mozzarella, anšoovised, pune, õli Quattro Stagioni: tavaliselt käivad selle peale samad ained, mis capricciosa´le, aga mitte segamini Diavora:tomat, mozzarella, vürtsine vorst, pune, õli Quattro Formaggi: provolone, Parmesani, gruyère´i ja lambajuustuga Siciliana: mustad oliivid, rohelised oliivid, anšoovised, kapparid, Caciocavallo juust, tomat Margherita: tomat, mozzarella, pune/basiilik (Jo 5 Joonis 1. Margherita pitsa. 2
annaabi.ee 
