Sel ajal tegi ta ka esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas müüs ta suurtes tiraazides graafikat, millega püüdis tagada tuntust. Tema esimene suur grupiportree "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) leidis suurt tunnustust. Järgmised tööd tegid ta veel tuntumaks ning ja tellijate ring kasvas kiiresti. Tolleaegse tähtsa kunstiasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatuslugu kujutava maali valmistamiseks. Aastal 1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6×4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond". See märkis tema loomingus ühtlasi pöördepunkti, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine.
Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. Tolleaegse tähtsa kunstasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks. 1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. 1640ndail ja 1650ndail tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega. Ta kujutas oma teostel sagedamini maastikke. Ta ei kustutanud oma töö jälgi ja nõnda jäid gravüüride loomisel
Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. Tolleaegse tähtsa kunstasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks. 1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. "Öine vahtkond", 1642 (Frans Banning Cocqi ja Willem van Ruytenburchi kompanii) Õli lõuendil 359 × 438 cm 1640ndail ja 1650ndail tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega
Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. Tolleaegse tähtsa kunstasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks. 1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. Looming 1640ndail ja 1650ndail tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega. Ta kujutas oma
ringi. Järgnevad kümme aastat maalis ta enamasti ainult portreid (eriti oma naisest Saskiast) ja mütoloogilisi või piibliainellisi kompositsioone. Neid teoseid iseloomustab bravuume elurõõm, toredusküllus, soojad kuldsed toonid (,,Danae", ,,Autoportree Saskiaga"). Mitmetestöödes n tunda itaalia baroki mõjusid. Tolleaegse tähtsa kunstasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali. valmistamiseks.1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. ,,Õine vahtkond" on dünaamiline ja ebatavaline. Seal anti kõiki tegelasi edasi võimalikult esinduslikult ja täpselt. 1640ndail ja 1650ndail tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega
ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. Tolleaegse tähtsa kunstasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks. Keskmine periood Paljudes Rembrandt´i 1640-ndate aastate maalides on näha klassitsismi mõjusid. Ühes tema 1640. aasta autoportrees on selgelt näha Rafaeli ja Tiziani mõjutusi, see maal peegeldab tema sulandumist klassitsismi nii vormilise kujunduse kui ka sisemise rahu kujutamise poolest. Maalist " Mennonite pastor koos naisega" 1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond",
Seda perioodi illustreerib ilmekalt maal ,,Simeon templis"(1631) (Raud 2005: 70). Esimene tema suurtest grupiportreedest ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng" (1632) (vt. LISAD), kus ametlikku grupipilti täiendas dramaatiline moment, tõi talle Amsterdamis kahtlemata kuulsust. ,,Simpsoni pimedakstorkamine" on veel dramaatilisem. Tema tellijate ring laienes ja ühe tähtsama kunstitundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimuse Hollandi liitriigi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks (Piper 2006: 217). 1634. aastal abiellus kunstnik oma patrooni sugulase Saskia van Uylenburghiga. Ta oli Amsterdami otsituim meister ning abielu rikka pruudiga andis talle kadestamisväärse majandusliku positsiooni, mis omakorda kindlustas ta Hollandi kõige rikkamate klientidega (Raud 2005:71). Lõpuks oli kunstnik teostanud oma unistuse järele jõuda Flaami maalikunstnikule Peter Paul Rubensile
Sel ajal tegi ta ka esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas müüs ta suurtes tiraažides graafikat, millega püüdis tagada tuntust. Tema esimene suur grupiportree "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) leidis suurt tunnustust. Järgmised tööd tegid ta veel tuntumaks ning ja tellijate ring kasvas kiiresti. Tolleaegse tähtsa kunstiasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatuslugu kujutava maali valmistamiseks. Aastal 1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6×4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond". See märkis tema loomingus ühtlasi pöördepunkti, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. 1640.–1650. aastatel tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega ja kujutas oma teostel sageli maastikke. Ta ei kustutanud oma esialgse visandi jälgi ja
1626 esimene ofort. - sügavtrükitehnika, mille puhul metallplaati katvasse happekindlasse kihti kraabitakse ofordinõelaga joonistus ja söövitatakse see happes metalli. Seejärel kaetakse plaat värviga, trükkimisel jätab söövituskohtades olev värv paberile kujutise. 1630ndate alguses pooltoonide kasutamine, esimesed katsetused suuremõõtmeliste teostega. Graafika.esimene suur grupiportree, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tellimused Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks. 1642 suurim (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaim teos "Öine vahtkond", ühtlasi pöördepunkt loomingus, millega kaasneb langus. Dramaatilisus, värvid, tonaalset kontrasti ja liikumist täis kompositsioon. Ootamatu elemendina ergavas valguses seisev väike tüdruk. 1640ndail ja 1650ndail ofortide valmistamine. Maastikud. Ta ei kustutanud oma töö jälgi ja nõnda jäid gravüüride loomisel kasutatud töövõtted nähtavaks
annaabi.ee 
