romantilised reisikirjeldused. Osa töid on ilmselt toimunud ikalduse ja näljahäda ajal (1868. aastal?). Paistab, et tegemist oli ambitsioonika aadlidaamiga, kel ei puudunud ka peen kunstimeel. Pärast mehe surma loobus leskproua 1873. aastal talle abikaasa testamendi põhjal kuuluvast omandiõigusest poja Konstantini (1826- 1894) kasuks. Konstantinil poegi ei olnud, tema noorem tütar Helene abiellus Vääna omaniku vabahärra Peter Ernst von Stackelbergiga (1846- 1919). Riisipere läks seejärel Konstantini onupoja poja, kreisisaadik vabahärra Karl Otto von Stackelbergi (1861- 1916) kätte. Mõisateenijad olid meenutanud erinevaid episoode seoses tema ja ta abikaasa Adina, sündinud vabapreili von Dellingshauseniga (1870- 1925). Pärimus vahendab ka proua leina seoses esmasündinud tütre Anna Elisabethi (1891- 1902) surmaga. Mõis võõrandati 1919. aastal nende poja, vabahärra Karl Otto von Stackelbergi (snd 1894) käest
Rootslased käisid ka mõisas tööl, tööde raskus sõltus asukohast. Maksude maksmine käis peamiselt kümnisena. 1604 rajas Magnus Brümmer Bussbysse esimese mõisa, mis on tuntud Magnushofi ehk Suuremõisana. Aastaid hiljem suurendasid Vormsi saarel oma valdusi mõisnikud De la Gardie ja Stackelberg. Kohalikele mõisnikele ei meeldinud, et talupojad elasid rootsi õiguse järgi ning see tekitas vastuolusid eriti mõisnik Stackelbergiga. Mõisnike vastu käidi abi otsimas ka Rootsi kuningalt ning viimane selline retk leidis aset 1861. aastal. 1841 tegi Eesti kubermanguvalitsus otsuse Stakcelbergi eemaldamise kohta Vormsi mõisate valitsemisest põhjuseks toodi tema põhjendamatult halb käitumine talupoegadega. Vormsi saare mõisate valitsemine läks üle tema pojale. Tänapäeval on Vormsi saare üks olulisemaid vaatamisväärsusi Püha Olavi kirik, mis ehitati 13. sajandil ning see asub Hullos
Nagu paljudel baltisaksa 3 perekondadel, oli rahutustel ka Vegesackide jaoks kohutavad tagajärjed nii majanduslikus kui ka isiklikus mõttes. Mõisad, kus Arved oli lapsena aega veetnud, olid maani maha põletatud ja kaks tema onudest olid vägivaldselt elu kaotanud. Tartus oli Arved ise olnud üks aktiivsemaid meeleavaldajaid. Seal puutus ta esmakordselt kokku ka parun Viktor von Stackelbergiga, kelle valdustes korraldati läbirääkimine baltisaksa mõisnike ja eestlaste esindajate vahel. Sel samal kohtumisel avaldas Stackelberg veendumust, et oli kätte tulnud aeg sakslastel, lätlastel ja eestlastel ühiselt vene despotismile vastu astuda. Et parun Stackelbergist saab tema tulevane ülemus, ei osanud kumbki neist veel aimata. Pärast tormilist 1905. aastat lahkus Arved Saksamaale, kus olid tema jaoks parimad
Probleem sai paljuski alguse sellest, et kui linnu läänistati, ei peetud silmas linnade ärakaotamist. Hiljem omanikud haarasid territooriumi oma valduste sekka. Rakveres on aktiivne elanik Hermann Gottlieb Richmann, kes linna õiguste eest võitleb. Edu ta ei saavuta. Lahenduse toob alles asehalduskord ja 1783. aasta. Paide oli 17. sajandil lääniürikusse kaduma. Mäo mõis oli enda võimu alla haaranud ka Paide linna. Põhikemplemine 18. sajandil mõisniku Adam von Stackelbergiga. Paidegi taastab oma õigused 1783. aastal. Väikekohakesed elavad oma alevielu edasi. Peamiselt on tegemist käsitöökeskustega. Kõige mõjuvõimsam nendest on ilmselt olnud Põltsamaa. Meie alal on ainult üks oluline administratiivkeskus Tallinna linn, kus resideerub kindralkuberner (Toompeal), kus asub ka Eestimaa rüütelkond. Tallinn on selgelt liidripositsioonil. Teatud õigused on ka Kuressaarel. Maakonnalinnad/kreisilinnad Liivimaal Pärnu ja Tartu.