Loomulik iive Loomulik iive on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) elussündide arvu ja surmajuhtude arvu vahe. Piirkondade loomuliku iibe võrdlemiseks kasutatakse loomuliku iibe kordajat. Sündimuse ja loomuliku juurdekasvu vähenemine Euroopas Kõige märgatavam ja vaieldamatult ka Euroopa tulevikuperspektiivide seisukohast kõige olulisem trend rahvastikuprotsessides on sündimuse pikaajaline langustendents koos suremuse stabiliseerumisega, mille tagajärjel Euroopa elanikkonna loomulik juurdekasv on viimaste kümnendite jooksul väga oluliselt vähenenud. Üks peamisi ELi rahvastiku loomuliku iibe aeglustumise põhjusi on see, et naised saavad varasemast vähem lapsi. Praegu arvatakse, et summaarne sündimuskordaja peaks maailma arenenud piirkondades rahvastiku taastootmiseks ehk rahvaarvu stabiilsena püsimiseks pikema perioodi jooksul ilma sisse- ja väljarändeta, olema ligikaudu 2,1 elussündi naise kohta.
Aurora Semperi kavatsused jätkata muusikaõpinguid õlikoolis said reaalsuseks. Semper aga tegeles edasised neli aastat ülikooli loengutel ja seminarides filosoofia, kirjanduse, võrdleva etnograafia, psühholoogia ja esteetika probleemidega. 1924. aastal 11.veebruar kirjutab Semper Berliinist Tuglasele, et kui ka kõik raamatud tuleks maha müüa ja asjad panti panna, on ta otsustanud maksku mis maksab Itaaliasse sõita. Marga stabiliseerumisega muutus elu Berliinis üha kallimaks ja eelkõige tundis Semper, et ta vajab muud keskkonda. Märtsi algul oli Semper juba Münchenis ja alustas reisi marsuudiga: München-Milaano- Genua-Florents-Rooma-Naapol-Veneetsia. Itaalia reis kujuneb peamiselt kunsti-reisiks. Peaaegu aasta oli Semper end selle vaimselt ette valmistanud ja igatses nüüd vahetute muljete järgi. Otsesed kokkupuuted eriti itaalia kujutava kunstiga mõjusid esteetiliselt väga virgutavalt.
Kriisietapid inimese arengus- 0-2 elukuud- sünnikriis 2kuud- 1 aasta- stabiliseerumine 1 eluaasta- kriis (seoses kõndima õppimisega) 1-3 eluaasta- varajane lapsepõlv (stabiilsus) 3 eluaasta- eneseteadvuse ehk ,,mina" läbimurre 3-6 eluaasta- stabiliseerumine 6-7 eluaasta kooliea alguse kriis 7-12 eluaasta- noorem kooliiga (stabiilne) 9-13 eluaasta murdeeakriis 13-17 eluaasta- stabiilne 17- nooruki kriis- tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge. Kriis vaheldub stabiliseerumisega. Põhiline, mida näeb Võgotski. Hinnang: Lähima arengu tsooni mõistet peavad kriitikud liiga ähmaseks. Nad ütlevad, et keegi täpselt ei tea mis motiveerib last edasi arenema. Samuti peetakse kultuurilise ajaloolise tausta uurimist küllaltki keerukaks. Tugevus- Võgotski toob välja kultuurierinevust. Ta rõhutab, et areng on spetsiifiline erinevates kultuurides. Seotud on see keele erinevast kasutusulatusest ja võimalustest. Nt eskimod arenevad teisiti kui lõunariikide elanikud
2kuud- 1 aasta- stabiliseerumine 1 eluaasta- kriis (seoses kõndima õppimisega) 1-3 eluaasta- varajane lapsepõlv (stabiilsus) 3 eluaasta- eneseteadvuse ehk ,,mina" läbimurre 3-6 eluaasta- stabiliseerumine 6-7 eluaasta kooliea alguse kriis 7-12 eluaasta- noorem kooliiga (stabiilne) 9-13 eluaasta murdeeakriis 13-17 eluaasta- stabiilne 17- nooruki kriis- tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge. Kriis vaheldub stabiliseerumisega - põhiline Võgotski seisukoht. Hinnang: Lähima arengutsooni (LAT) mõistet peavad kriitikud liiga ähmaseks. Nad ütlevad, et keegi täpselt ei tea mis motiveerib last edasi arenema. Samuti peetakse kultuurilise ajaloolise tausta uurimist küllaltki keerukaks. Tugevus- Võgotski toob välja kultuurierinevust. Ta rõhutab, et areng on spetsiifiline erinevates kultuurides. Seotud on see keele erinevast kasutusulatusest ja võimalustest
1990 jj: ühiskonna formaalsete kontrollimehhanismide nõrkusele lisandus ka sotsiaalne ja kultuuriline desorientatsioon, seniste väärtushinnangute ümberhindamine jne, mis nõrgendas oluliselt ka mitteformaalse sotsiaalkontrolli toimet. Esimeste taasiseseisvumisjärgsete aastate tapmiste tase tõusis lisaks suuresti ka selliste tapmiste arvelt, mida iseloomustab kas varaline või äriline konflikt (1995. a paranes seoses stabiliseerumisega ja ÄS-ga). Praegu pigem olmetüli, joove ja käepärased vahendid. Vähest etteplaneeritust tõestab ka avastamise protsent (u 90%). 5 Vähenenud on hiljuti ka organiseeritud kuritegelike gruppide poolt toime pandud vägivallakuritegude arv. Mitte-eestlaste mõjufaktorid: nõrgemad sotsiaalsed sidemed, suurem väärtuste ümberhindamise vajadus. 2.2. Varavastane kuritegevus
annaabi.ee 
