2. Keha kaaluks nimetatakse jõu arvväärtust, millega raskusväljas asetsev paigalseisev keha surub toele mis on risti tema raskusjõu mõjusirgega. 13. Kehade stabiilsus kaldpinnal Olgu keha horisontaalsel tasapinnal, mis on punktis A kinnitatud tasapinna külge. Oletades, et keha saab pöörelda ümber liigendi A. Mõjugu talle kallutav jõud Q. Kallutav jõud punkti A suhtes: M=-Q*h. Taastavaks/vastumõjuvaks raskusjõud G: M=G*a. Mtaastav>=Mkallutav. Stabiilsustegur k=Mtaastav/Mkallutav. k>1- tasakaal. 14. Staatika aksioomid 1.Tasakaal- 2 absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus vaid siis kui nad on võrdvastupidised ja mõjuvad piki sama sirget. 2. Superpositsiooni- Tasakaalus olevate jõudude lisamine või ärajätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Jäiga keha tasakaal või liikumine ei muutu, kui jõu rakenduspunkt viia mööda mõjusirget keha mistahes mõjupunkti. 3
nõlva kõrguse H võrra ülalpool. Väga lamedate nõlvade korral ( < 20°) asub kriitilise lihkejoone tsenter kõrgemal. Horisontaalsuunas asub kriitilise joone tsenter jalamist nõlva poole jäädes ligikaudu nõlva kaldosa keskele. Hõlpsamaks lahendamiseks on Taylor avaldanud püsivustingimuse kujul cu F= , (9.11) NH kus N on stabiilsustegur, mis sõltub nõlva kaldenurgast , sügavustegurist D (tugeva pinnasekihi sügavuse ja nõlva kõrguse suhe) ja sisehõõrdenurgast N väärtused saab leida graafikult joonisel 9.8. Avaldus 9.11 võimaldab kontrollida nõlva püsivust suhteliselt lihtsalt ilma vajaduseta määrata lihketsentri asukohta ja arvutamata lihkuva pinnasemassiivi kaalu ning sellest tingitud jõu rakenduskohta 9.7.2 Felleniuse meetod Nõlva püsivuse kontrollimine toimub FeIleniuse meetodi kasutamisel järgmiselt:
- bw - seina laius; -b - kahelt servalt toetatud plaadi (v.a nelikanttoru külje) laius; -b3t - nelikanttoru külje laius; -c - konsoolse osa (ühelt servalt kinnitatud plaadi) laius; -h - nurkterase külje laius; k - pingete suhtele ja ääretingimustele vastav stabiilsustegur (vt tabel 1); t - plaadi paksus; cr - elastsusteooria kohane kriitiline mõlkepinge. Konsoolsete ristlõikeelementide (nagu I-profiili vööde) puhul püütakse 4. ristlõikeklassi vältida, kuna seal arvatakse ebaefektiivne osa elemendi servast maha. Teras 1 20 Tabel 3.2 Kahelt servalt toetatud plaadi efektiivlaius (EVS-EN 1993-1-5 tabel 4.1)
Plaadi tingsaledus leitakse: p = = cr 28,4 k - plaadi servades mõjuvate brutoristlõike põhjal leitud pingete suhe (vt tabel) b - plaadi laius t - on plaadi paksus - on terase redutseerimistegur k - on plaadi pingejaotustegurist sõltuv stabiilsustegur Ristlõikeklass 4. ristlõige paindel: Ristlõikeklass 4. ristlõige survel: TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 19/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 5. RISTLÕIKE KANDEVÕIME Kõigis ristlõigete kontrollides peab varda arvutuslik kandevõime XEd rahuldama iga ristlõikes tingimust: X Rd X Ed 5
Horisontaalsuunas asub kriitilise joone tsenter jalamist nõlva poole jäädes ligikaudu nõlva kaldosa keskele. Hõlpsamaks lahendamiseks on Taylor avaldanud püsivustingimuse kujul cu F= , (9.11) NH kus N on stabiilsustegur, mis sõltub nõlva kaldenurgast , sügavustegurist D (tugeva pinnasekihi sügavuse ja nõlva kõrguse suhe) ja sisehõõrdenurgast N väärtused saab leida graafikult joonisel 9.8. Avaldus 9.11 võimaldab kontrollida nõlva püsivust suhteliselt lihtsalt ilma vajaduseta määrata lihketsentri asukohta ja arvutamata lihkuva pinnasemassiivi kaalu ning sellest tingitud jõu rakenduskohta 9.7.2 Felleniuse meetod Nõlva püsivuse kontrollimine toimub FeIleniuse meetodi kasutamisel järgmiselt:
annaabi.ee 
