gabariiti ja teatud suurustest moodulite transport võib olla foto 3 - Moodulmaja kulukas. 7 3 Karkassi arvutamine Konstruktsioonid ja selle osad tuleb projekteerida küllaldase kandevõimega ja tule leviku vastava piiramisega. Arvutuse puhul on vajalik: - määrata koormused; - teostada staatilised arvutused; - kandekonstruktsioonide arvutamine; - sõlmede arvutused ja konstruktsioonid; - stabiilsusarvutused - hoone kui terviku vajumite arvutamine - vundamendi arvutus; - soojustehnilised ja niiskustehnilised arvutused; - lahendada heliisolatsiooniga seotud probleemid; - tulepüsivusarvutus; Nagu näha siis arvutamist on palju ja tööd nendega on väga palju. 8 Kasutatud materjalid https://ttu.ee/public/e/ehitusteaduskond/Instituudid/Ehitiste_projekteerimise_instituut/Oppematerjalid/Eri
50. Ehk siis 35 minutiga, mis on Estonia sugusele ilmatu suurele ja keerukale konstruktsioonile võimatu ülesanne. Veekindlad alad, sajad suletud ning mitmesuguse tugevusega kajutiuksed, paljud kõrgete barjääridega tekid ja korrused aeglustavad vee sissetungi. Laevaarhitekt Andres Björkman, kes omab Lähis-idas samasuguseid parvlaevu, hakkas pärast Estonia juhtumit asja uurima et ära hoida samasuguseid õnnetusi oma laevadega. ,,Leidsime peagi, et lõpparuandes on stabiilsusarvutused täiesti väärad, autotekist allpool on veekindel kere, mille neljateistkümnele sektsioonile normaalses olekus ujuv laev toetub. Seal on kaheksateist tuhat kuupmeetrit kinnisesse ruumi suletud õhku, mis hoiaks laeva veepinnal." See kõik viitab aga asjaolule, et allpool veepiiri olnud laevakere ei olnud terve selles oli auk, mille kaudu vesi laeva sisemusse jõudis. Auk seletaks väga palju kahtlaseid asjaolusid. Miks teadsid alumiste tekkide inimesed üles joosta enne, kui laev
firma Marine Claims Partner GmbH juht Werner Hummel, kelle Meyer Werfti laevatehas palkas õnnetust uurima. JAIC'i uppumisstsenaariumi õõnestas armutult Prantsusmaal töötav rootslasest laevaarhitekt Andres Björkman, kes on Lähis-idas seilavate samasuguste parvlaevade omanik. Pärast Estonia uppumist sooritas ta stabiilsuse arvutusi, kartes, et tema parvlaevu võib tabada Estonia saatus. ,,Leidsime peagi, et lõpparuandes on stabiilsusarvutused täiesti väärad," ütles ta. Björkman kinnitas, et kui vesi voolab veeliinist kõrgemale asuvale autotekile, siis pöörduks laev kummuli nagu kilpkonn, ent jääks ujuma. ,,Autotekist allpool on veekindel kere, mille neljateistkümnele sektsioonile normaalses olekus ujuv laev toetub," teatas ta. ,,Seal on kaheksateist tuhat kuupmeetrit kinnisesse ruumi suletud õhku, mis hoiaks laeva veepinnal." Kõik viitab sellele, et parvlaeva Estonia kere polnud
siirdeid. Jäik liide Deformatiivne liide M i ⋅ Mi M Siirde w võib leida järgmiselt: w = ϕ ⋅l + ∫ E i ⋅ Ii ⋅ ds kus ϕ = Kϕ NÕTKEPIKKUS Liidete järeleandvus suurendab konstruktsiooni nõtkepikkust, st: konstruktsiooni stabiilsusarvutused tuleb teha suurendatud nõtkepikkustega. LISAMOMENT Nii konstruktsiooni stabiilsusest (suurendatud nõtkepikkus), kui ka mõjuvatest koormustest tekib lisamoment, mida peab liite tugevusarvutustes arvestama. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 86/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 9.1 Liite pöördemoodul
annaabi.ee 
