rannaaladel. Kuna tavaline tuulelaine murdub rannale jõudes ei tekita ta nii suuri kahjustusi kui kogu massiga rannaalasi ründav tsunami laine. Sellepärast soovitataksegi tsunaami korral laevad just sadamalt merele viia. Seal tsunaami hiidlainena ei avaldu. Ka eestis ei ole välistaud maavärinad ja tsunamid, aga reaalsuse piiridesse jäädes on siiski välistatud sama suured katastroofid nagu lõunapool, tänu meie plaju stabiilsemale platformile. Siin lähedal pole laamade kokkusaamis kohti. Nagu ma uurimustöö käigus teada sain on ka eestis olnud maavärinaid ja suuri laineid, tihti sügisetormide ajal, selle aasta alguses olid pärnus üleujutused, aga neist ühtegi ei saa lugeda otseselt purustavaks tsunaamiks. Lugedes sain ka teada, et enamus tsunaamisi esineb just Vaikse ookeani kandis ja ka India ookeanis, mujal võib elada suhteliselt väikses tsunaami hirmus
Selline tegevus peaks olema keelatud. Olenemata sellest kas need süüdistused ja järeldused olid paikapidavad või mitte, toodi lobitöö avalikkuse ette demokraatia raamistikus. Lobitöö kriitikud uskusid, et läbipaistmatu valitsemine ja ebamoraalne lobitöö seadis Euroopa Liidu demokraatia ohtu. Selles töös on kolm lobitöö raamistikku esiteks, alternatiivne hindamise raamistik , mis küsib kas erinevate huvirühmade ning nende probleemide lobitöö aitavad kaasa stabiilsemale EL otsuste tegemise süsteemile või mitte. Teine alternatiivne raamistik küsib kas lobitöö teeb EL ametnikele lihtsamaks otsustamise protsessi või mitte. Ning kolmas võimalik raamistik on adresseeritud kodanike heaolule ning küsib kas lobitöö aitab kaasa positiivselt või negatiivselt sotsio- majanduslikule heaolule. Arvestades praegust demokraatliku raamistiku domineerimist, me võiksime fokuseerida EL lobitöö mõju EL demokraatiale
Hiljem ei ole ta kusagil seda avalikult tunnistanud. Aga kui ta võimule sai, siis see sama poliitikas jätkus, ka Eesti suhtes - nõudis Käbinilt, et tuleb rohkem tähelepanu pöörata kohaliku kaadri edutamisele. 24.04.12 Võimude vägivallapoliitika Nõukogude poliitilisse süsteemi oli juba 1920. aastatest sissereguleeritud vägivald - permanentne riiklik poliitika, mis oli väga sobilik ka Stalini nägemusega, kuidas see riik peaks funktsioneerima. Stabiilsemale perioodile peaks järgnema puhastamine - see annaks ühiskonnale tervendava signaali. Riiklik repressiivpoliitika võimaldas likvideerida neid inimesi, kes teatud opositsiooni etendasid võimule. Ka rakendatatav vägivalla arsenal oli eripalgeline - alustades hirmutamisest kuni massimõrvadeni ja küüditamisteni. See süsteem hakkas toimuma ka al 40. aastast Eesti territooriumil. Oluline "Nõukogudevaenuliku elemendi arvele võtmine"
Selline tegevus peaks olema keelatud. Olenemata sellest kas need süüdistused ja järeldused olid paikapidavad või mitte, toodi lobitöö avalikkuse ette demokraatia raamistikus. Lobitöö kriitikud uskusid, et läbipaistmatu valitsemine ja ebamoraalne lobitöö seadis Euroopa Liidu demokraatia ohtu. Selles töös on kolm lobitöö raamistikku – esiteks, alternatiivne hindamise raamistik , mis küsib kas erinevate huvirühmade ning nende probleemide lobitöö aitavad kaasa stabiilsemale EL otsuste tegemise süsteemile või mitte. Teine alternatiivne raamistik küsib kas lobitöö teeb EL ametnikele lihtsamaks otsustamise protsessi või mitte. Ning kolmas võimalik raamistik on adresseeritud kodanike heaolule ning küsib kas lobitöö aitab kaasa positiivselt või negatiivselt sotsio-majanduslikule heaolule. Arvestades praegust demokraatliku raamistiku domineerimist, me võiksime fokuseerida EL lobitöö mõju EL demokraatiale