Barokk Üldiseloomustus · Kestis 1600-1750 · Monoodiline stiil juhtiv on üks meloodia, mida toetab harmoonia saade · Polüfooniat kasutatakse vabamal kujul · Valdavaks sai peamiselt kahe laadi (duur ja moll) kasutamine, mis olid üksteise suhtes kõige kontrastsema kujuga · Basso continuo · Tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine samas loos · Kontsertstiili tekkimine, kapellide loomine ja tegevus õukondade ja kirikute juures · Avati avalikud ooperimajad · Staarikultus · Kasutatakse palju helimaali võtet Baroki sünnimaa on Itaalia, kus tegutses Firenze Camerata poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring, kus uuriti vanakreeka luulet ja draamat. Jõuti järeldusele, et seda kanti ette lauldes mõne pilli (kitara) saatel. Cameratalased püüdsid sellist teksti esitusviisi taaselustada ja kirjutasid deklamatsiooni-lähedases stiilis muusikat soolohäälele lauto saatel. Basso continuo katkematu bass; generaalbass; muusikat pidevalt saatev
Orjameelsus, psühhoteraapiline. Adorno ei sallinud emotsionaalset muusikat, eelistas saxa oma. Adorno: igaüks, kes ei suuda vastu võtta kultuuritööstuse ideid, riskib sellega, et teda liigitatakse idioodiks või intellektuaaliks. Hiljem ta uuris muusikatööstust, leidis, et nad püüavad inimest endale lähedamale saada siduda inim reaalse maailma külge nt zarn ,,romaan" rääkis nn tõestisündinud lugusi. Staarikultus, 90`reality TV, Staari mõiste tänap, on lihtne inimene aga peaks olema kättesaamatu e. ikoon Napoleon. Staar pole oma positsiooni ära teeninud Päris Hilton. Vanasti olid staarid fantaasia, nad ei sebinud ringi. "VALGUSTUSE DIALEKTIKA" (1947) - Adorno koos Horkhemeriga. See on valgustusaja kriitika. Valgustusaeg demüstifitseeris maailma. Nende meelest suruti sellega seoses maha midagi inimloomuses. Mõistuse jõud ei vabasta
"Mehaaniline repord. Suudab esimest korda tuua kunstiteose rituaalist välja". Seoses muutusega tekkisid uued rituaalid. Nt puhta ilu kultus. Kunst muutub poliitiliselt aktiivseks, see demüstifitseeritakse. Nii Adorno kui Benjamin pidasid kunsti eriliseks. Kunstiteoste tähenduse mõju on diskuteeritav, see ei ole fikseeritud. Kunsti toodetakse juba arvestades, et see on reprodutseeritav. Kuid ka aura taastootmine on alati toimunud. Selle vormiks on kasvõi staarikultus, mille käigus toimub teatud müstifitseerimine. Filmikunsti puhul muutub näitleja suhe publikuga (võrreldes teatriga). Teatris näitleja reageerib, kõneleb saalile, filmis on publikuks vaid kaamera, näitleja kontakteerub kaameraga. See, mida näitleja teeb filmis, ei pea Benjamin tegelikult üldse esituseks, need on segamini aetud järgnevusega fragmendid. Näivuse kadumine. Filmikunstil on masse liigutav võime. Mis toimub inimesega kui ta filmi vaatab? Publik ei pruugi üldse kaama
Naisep õlgus. Pehmed väärtused ei saa olla inimühiskonna aluseks, vaja on jõudu ja tahet. Halemeelsus= orjameelsus (sarnasus Nietzschega) *Adorno annab mõista, et tänapäevast publikut pole enam nii kerge petta, aga põhimõtteliselt need samad tüübid kehtivad edasi. *Adornot huvitav see, mis on päriselt toimunud *Romaan müüs end inimesele nii, mis oleks võinud olla. Katse muuta kunsti reaalsusega sarnasemaks. Oli põlgusväärnve *staarikultus iluusioon, et me v õiksime olla selle staari asemel 26 *igapäevane elu fanaasiad liiga tihedalt seotud reaalsusega *reality tv staar/geenius *staar pole produktiivne, staar ei olda sellpärast, et sa oskad midagi paremini, hästi teha. *erinevus: Arnoldi ja Leavise vahel: oht olemasolevale korrale, siis Adrono ja Fr koolkond vastupidi massikultuur s äilitas olemasolevat korda, tsementeeris olemasolevat korda
annaabi.ee 
