VANA ROOMA STAADIONI VAATEMÄNGUD Referaat Autor: Ivar Männi 11. klass Kiviõli 2013 Sissejuhatus Antud referaadis püüan anda ülevaate Rooma staadioni vaatemängudest ning tema tugevast mõjutusest kultuuriga. Detailidesse laskumata tutvustan põgusalt mõnda amfiteatrit. Lisaks erinevaid karakterid ja vaatemängude tüüpe, mida Vana-Rooma näidati. Tutvustan ka staadionide ülesehituse struktuure ning nende kohta tollase aja igapäevases ühiskonnas. Vaatemängud Vana Roomas Gladiaatorite võitlusi on peetud alates 264 aastast eKr. Esimesed võitlused Roomas peeti Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. Võitluste komme võeti üle arvatavasti etruskidelt, kelle matuserituaalide juurde kuulus sageli orjade või surmamõistetute võitlus lahkunu haual. Mõõgavõitlusi korraldati ringikujulistes või ovaalsetes
Tavaliselt teenivad omavalitsused meelelahutusüritustelt tulu kas sel teel, et osalevad ise ürituse korraldamises, võtavad tasu maa või ruumide kasutamise eest või võtavad riigilõivu kauplemislubade väljastamise eest. 16 Ka on vastupidiselt lõbustusmaksu kehtestamisest kodanikele kirjutatud meedia arvamuskülgedel. Kohalikud omavalitsused võiksid sellele taas mõtlema hakata ning maksustada kõik need elanikud, kes elavad lauluväljakute, staadionide või teiste sarnaste kohtade läheduses, kus sellised suurüritused toimuvad. Meil on ikkagi turumajandus ja miks peaksid mõned saama tasuta seda (pluss kodused mugavused), mille eest teised ränka raha maksavad.17 Selline on seisukoht Tartu elanikul Mari Mäel, aga laiemat kõla ei ole see saanud. 15 Lõbustusmaks (KoMS §14) 16 Lõbustusmaks (www.stud.sisekaitse.ee) 17 Tuleks kehtestada lõbustusmaks, ’’Prügikasti-lapsed’’ kõlbab Amerikasse, Tavakodanik
Deflatsioonipoliitika vastu oli Briti majandusteoreetik Keynes (1936): majanduskriisi jätkumise põhjuseks on vähenenud tarbimine (töötutel pole ostujõudu). Nõiaringist pääsemiseks riik peab sekkuma majandusse (nt riigipoolne töövõimaluste pakkumine töötutele). Selles vaimus tegutsesid mh Roosevelt ja Hitler. Natsi-Saksamaal: riik juhib majandust Majanduspoliitika: 1) Riik rahastas avalikke suurehitisi (riigimaanteede, lennuväljade, staadionide jne ehitamine alates 1933. aastast). 2) Relvastumine (relvatööstus). Raha saadi siseriiklike sundlaenudega. Palkade ja hindade reguleerimine kardeti inflatsiooni. Taotleti rahvuslikku isemajandamist. Väliskaubanduse reguleerimine, vaid asendamatute kaupade importimine. Kapitali väljaveo keelustamine. Omamaise põllumajanduse toetamine: kesksuurte talude rajamine (erbhofid) ja doteerimine riigi poolt. Suurtööstus allutati riiklikule kontrollile, aga ei natsionaliseeritud. Naiste
erasektorisse. Tihti ehitatakse spordirajatisi just avaliku sektori rahadega kuid valmimisel läheb rajatis ning ka raha erasektori mõjukate gruppide kätte. Näiteks USAs ehitati 1990 esimesel poolel staadione ja spordirajatisi enam kui 8 miljardi dollari eest. Peale valmimist läksid aga ehitised profiklubide käsutusse, kelle omanikeks ning otsuste vastuvõtjaks omakorda on äriringkonnad. Reeglina olid kohalikud omavalitsused staadionide ehitamiseks vajaliku raha saanud aktsiate või väärpaberite müügist. Need omakorda omandati tulevaste korporatsioonide poolt, kes said need hiljem linnale maksuvabalt tagasi müüa teenides kasumit. Tulevased spordiklubide omanikud teenivad aga kasumit sporti müües just nendes spordiehitistes, mis ehitati maksumaksjate rahadega. Uute spordirajatiste loomine on seotud uute töökohtade loomisega, mida
Seadus nõuab finantskomisjoni ja vähemalt ühe alalise komisjoni moodustamist. Kohalik volikogu võib administratsiooni luua sellistel alustel, nagu ta ise heaks arvab. Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste pädevus Kommuunid: - algkoolid, noorte huvikoolid ning täiskasvanute koolitus - avalike raamatukogude hooldamine ja kohustused teistes kultuurivaldkondades (kultuuri- ja spordiorganisatsioonide toetamine, staadionide ja spordikeskuste ehitamine ning hooldus 1 - kohaliku teedevõrgu loomine ja laiendamine; gaasi-, elektri-, vee- ja küttevarustusega tegelemine - sotsiaalvaldkond - heitvete ärajuhtimine ja puhastus, jäätmekäitlus - ehitusjärelevalve - tuletõrje kohalik territoriaalplaneerimine Regioonid: NB