· 10-14 aastased · Pioneer peab olema eeskujuks teistele lastele. · Pioneerid koonduvad pioneerirühmadesse keda juhib pioneeride rühmanõukogu. · Kõiki rühma tegemisi arutatakse rühmakoondustel. Kõik pioneerirühmad kokku moodustavad pioneerimaleva. Igas koolis on oma pioneerimalev. Ühe linna pioneerimalevad kokku moodustavad aga linna pioneeriorganisatsiooni, mis on osa suurest Üleliidulisest Pioneeriorganisatsioonist. · Kooli pioneerimaleva keskuseks ja staabiks on pioneerituba. Selles hoitakse pioneerirühmade lippe, fanfaare, trumme ja muud vajalikku. Seal on ka pidulik aukoht, kus hoitakse maleva lippu ja tõotust. Pioneerid · NÕUKOGUDE LIIDU PIONEERI PÜHALIK TÕOTUS. Mina (nimi ja perekonnanimi), astudes Vladimir Iljits Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni liikmeks, tõotan pühalikult oma seltsimeeste ees: palavalt armastada oma kodumaad; elada, õppida ja võidelda nii, nagu õpetas suur
kui ka Lenin leidsid, et parim idee on vägivaldselt võim haarata ning üheparteidiktatuur kehtestada. Suvel 1917 oli Trotski lühikest aega juuliülestõusu segatud olemise tõttu vangistatud, kuid ta vabastati Kornilovi mässu ajal, et ta bolsevike relvarühmitusi juhiks. 25. oktoobril Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu juurde asutatud Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Trotskiga, mille ülesandeks oli nõukogu kaitsmine, muutus bolsevike võimuhaaramise oktoobrirevolutsiooni staabiks. Lenin varjas ennast sel ajal Petrogradis konspiratiivkorteris. Võimuhaaramise käiku 6. 7. novembril juhtis Trotski. Pärast Ajutise Valitsuse arreteerimist moodustatud Rahvakomissaride Nõukogus sai Trotski Välisasjade Rahvakomissari koha. Järgnevate kuude jooksul ehitas Trotski oma liitlastega sisuliselt üles Punaarmee. Märtsis sai ta ka ametlikult selle juhiks ning hakkas selle tegevust suhteliselt edukalt koordineerima. Trotski osales ka Brest-Litovski rahu sõlmimisel
Otsus võim relvade abil haarata tehti 10. oktoobril, mille järel hakkas Trotski Venemaa ajaloo pöördemomendiks kujunenud sündmuse tarbeks aktiivselt ettevalmistusi tegema. Päev varem oli Petrogradi nõukogu oma pleenumil otsustatud luua Petrogradi Sõja- Revolutsioonikomitee (Milrevkom), mis vastutanuks linna kaitsmise eest sakslaste pealetungi korral. See organisatsioon allus küll formaalselt Nõukogule, ent tegelikult kujunes bolsevike revolutsiooni staabiks Trotski juhtimisel (Malia 1994). Mensevikud ja esseerid sündmuste sellist käiku heaks ei kiitnud, ent nende jaoks oli rong juba lootusetult läinud. Trotski meenutab (Pipes 1991), et Milrevkomi osakaal bolsevike edus 25. ja 26. oktoobril oli kolm neljandikku kui mitte üheksa kümnendikku. Määravat tähtsust bolsevike jaoks omas ka Nõukogu otsus edasi lükata teine ülevenemaaline nõukogude kongress, mis nagu ajalugu näitas, toimus päev pärast riigipööret
(põhitegevuse ladusamaks muutmine) personali, raamatupidamise, õigusliku ja varustamisega seotud ametikohad ja allüksused. Rivi on täideviiv e. tootmisüksus ja staap on juhtivorgan; kui rivi tegutseb, siis staap mõtleb. 3.12 Mis on tavalise organisatsiooni puhul "staap"? Staap on see osa organisatsioonist, mis võtab enda peale erialased tööd ja toimingud, kergendades nii riviüksuste tegevust. Tavalise organisatsiooni puhul on staabiks raamatupidamise, logistika ja IT, õigusliku ja kogu personaliga seotud ametiisikud, nt juhtkond, direktsioon. 3.13 Missugused on tänapäeval põhilised meetodid organisatsiooni struktuuri loomisel? Kõige tavalisem meetod organisatsiooni struktuuri loomisel: klassikalise käsitluse puhul peavad juhid org-i kavandamisel aluseks võtma teatud põhimõtted, nagu tööjaotus, spetsiaalüksused, õiguste tsentraliseerimine, õiguste ja vastutuste tasakaal, alluvus ainult üele; neoklassikalise
on kindlatele tegevustele ja tulemustele suunatud tegutsemise eelduseks. Rivi ja staabi põhimõttel üles ehitatud bürokraatlik organisatsioon on küll täpselt korrastatud, kuid oma tegevuses piiratud ja jäik. Töötajate tegevuse piiritlemine mingis ulatuses on tänapäeval ja ilmselt ka tulevikus vajalik. Samas peab arvestama sellega, et igasugused piirangud organisatsiooni ülesehituses, sh staabiks ja riviks jaotamise vajalikkus tulevikus vähenevad. Paralleelselt bürokraatia vähenemisega suureneb organisatsiooni paindlikkus, selle muutumisvõimelisus ja töötajate loomingulisus. Bürokraatiat kui mõistet ja nähtust seostatakse sageli ebaefektiivsuse ja jäikusega, mis tekitab enamuses inimestes vastuseisu. Samas ei saa üheselt väita, kas bürokraatia on halb või hea, sest kõik organisatsioonid on mingis ulatuses bürokraatlikud
annaabi.ee 
