Rohkem kaltsiumi sisaldavad söödad: liblikõieliste rikas rohi, hein, silo, haljas raps, söödakapsas, kalajahu, piim. Vähe on kaltsiumi: teraviljades, kartulis, juurviljades. Fosfor Täiskasvanud veise kehas 80% on luudes. Oluline osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Fosfori vaegus võib põhjustada isu puudust, isuväärastust, rahhiiti või osteomalaatsiat. Fosforirikkad söödad: tera- ja kaunviljad, õlikoogid ja srotid, piim ja piimasaadused. Vähe on fosforit: kartulis, juurviljades. Kaalium, naatrium ja kloor – leidub kõikides keha kudedes ja organites, peamiselt kehavedelikes ja pehmetes kudedes. Põhiline kogus naatriumi paikneb vereseerumis, suhteliselt palju on teda süljes ja mõnedes seedenõredes. 7 Kaalium asub peamiselt rakkudes, rohkesti lihastes ja vere erütrotsüütides. Oluline osa süsivesikute ainevahetuses.
taime- ja loomorganismist põhiosa. Kõik söödad ja looma keha koosnevad veest ja kuivainest. Proteiin kui toitaine. Lämmastikku sisaldavad ühendid!! Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks. Proteiinirikkaid söötasid vajavad piimalehmad ja munakanad. Proteiinirikkad söödad: verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, srotid, söödapärm!! Ka kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Proteiini on ka: karjamaarohi, silo, hein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 12 Toorkiud, toorrasv ja N vabad ekstraktiivained kui toitained. Rasv loomorganismis tähtsaks varuaineks. Loomorganismis rasvasisaldus keskmiselt 18...25%. Rasva koostises on 3 rasvhapet (linool-, linoleen- ja arahhidoonhape), mida loomad tingimata
peremeesloom saab ainevahetuse käigus edukalt kasutada oma valguvajaduse katmiseks. Tavalistes ratsioonides on asendamatuid aminohappeid enamasti piisavalt. Need, millest sagedamini puudu tuleb on: - lüsiin, metioniin+tsüstiin (S-aminohapped), treoniin ja trüptofaan. Neid nimetatakse kriitilisteks aminohapeteks. Kõige kriitilisem aminohape on lüsiin. Lüsiinivaesed söödad on teravili, kliid, mõned srotid (maisiidu-, päevalillesrott,) Lüsiin on vajalik lämmastikuainevahetuse reguleerimiseks. Lüsiini ja metioniini lisamine ratsioonile tõstab noorloomade ja lindude kehamassi juurdekasve, suurendab piimatoodangut, kanadel munatoodangut. Metioniin võtab osa rasvade ainevahetusest. Ta on vajalik rakkude kasvuks ja paljunemiseks. Trüptofaan võtab osa vereplasma uuendamisest, on vajalik hemoglobiini ehk verevärvniku sünteesis. Proteiiniliig Ka proteiiniliig söödas võib olla kahjulik
on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil ettevõtetes, taludes ja perefarmides sigade arv ületas miljoni 1990. a. alates hakkas see aga kiiresti vähenema ja 1996 aastal oli Eestis sigu veidi alla 300 000 (298 400). Sigade arvu ja sealiha tootmise vähe- nemist tingisid eelkõige majanduslikud põhjused. Nõukogude Liidu koosseisus olles veeti Eestisse põhiline seasööt (teravili, srotid) sisse, liha turustati suures osas Moskvas ja Lenin- gradis. Iseseisvuse taastamise järel muutus olukord põllumajanduses kardinaalselt, agraar- reformi käivitumisel hakkas Eestis kiires tempos vähenema nii teravilja külvipind kui ka loomade (sh. sigade) arv. 2. Searümba kvaliteeti iseloomustavad faktorid (tapasaagis, rümba koostis, konformatsioon, seljapeki paksus, lihassilma pindala, liha marmorsus).
ainevahetuse käigus edukalt kasutada oma valguvajaduse katmiseks. Tavalistes ratsioonides on asendamatuid aminohappeid enamasti piisavalt. Neid, millest sagedamini puudu tuleb on 3 lüsiin, metioniin+tsüstiin (S-aminohapped), treoniin ja trüptofaan. Neid nimetatakse kriitilisteks aminohapeteks. Kõige kriitilisem aminohape on lüsiin. Lüsiin on vajalik lämmastikuainevahetuse reguleerimiseks. Lüsiinivaesed söödad on teravili, kliid, mõned srotid (maisiidu-, päevalillesrott). Lüsiin ja metioniini lisamine ratsioonile tõstab noorloomade ja lindude kaalu juurdekasve, suurendab kanadel munatoodangut. Metioniini koostises on väävel, mida loomorganism vajab. Metioniin võtab osa rasva ainevahetusest. Ta on vajalik rakkude kasvuks ja paljunemiseks. Trüptofaan võtab osa vereplasma uuendamisest, on vajalik hemoglobiini ehk verevärvniku sünteesis.
Glütserooli kasutavad ära mikroorganismid ATP tootmiseks. Rasvhapped vatsas ei lagune sest seal puudub hapnik. Soole mükoosa rakkudes toimub triglütseriidide resüntees, kus lihtmaolistel loomadel liidetakse 2 monoglütseriidi külge 2 rasvhapet. 9. Jõusöödad ja proteiinsöödad. Jõusöödad: · Teraviljad ja nende jahvatussaadused · Kaunviljad · Konservvili · Vilisegraanulid · Õlitaimede seemned ja nendest valmistatud koogid ning srotid 10.Söötade toiteväärtuse hindamise kaasaaegsed viisid. Söötade seeduvuse määramise viisid a. In vivo (loomkatse) b. In vitro (laboratoorne) jäljendatakse mäletsejaliste seedeprotsessi. Katseklaasi võetakse 5...10 g uuritavat ainet ja pannakse peale looma vatsavedelikku (jääb seisma 48 tunniks) Pärast vaageldakse kui palju jäi seedumata ja siis "pannakse pärismakku". c
annaabi.ee 
