ja orkestrile. 1 II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper ,,Ootus" 1909. a. - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. ,,Kuu" - Pierrot (1912) - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. 1913.- 1922. aastal loomingu paus. III periood 1923-1951 dodekafoonialine muusika. Dodekafoonia ehk kaksteisttoontehnika ehk kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Dodekafoonia üks rajajaid oli Arnold Schönberg ning dodekafoonia tekkimisele aitas
1899 keelpillisekstett Selginenud öö , sümf. poeem Pelleas ja Melisande. II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusi- kas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper Ootus 1909 - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. Kuu- Pierrot 1912 - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. III per. 1923-1951 dodekafooniline muusika. Dodekafoonia on 12 heli tehnika. Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kõik 12 nooti. Reegel on, et ükski heli ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud. Schönbergi teoseid Orkestrivariatsioonid 1928, ooper Moses ja Aron 1932 Klaverikontsert 1942, viiulikontsert 1936, Kantaat Ellujääja Varssavist 1947.
1899 keelpillisekstett Selginenud öö , sümf. poeem Pelleas ja Melisande. II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusi- kas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper Ootus 1909 - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. Kuu- Pierrot 1912 - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. III per. 1923-1951 dodekafooniline muusika. Dodekafoonia on 12 heli tehnika. Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kõik 12 nooti. Reegel on, et ükski heli ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud. Schönbergi teoseid Orkestrivariatsioonid 1928, ooper Moses ja Aron 1932 Klaverikontsert 1942, viiulikontsert 1936, Kantaat Ellujääja Varssavist 1947.
Selginenud öö , 1912 Gurre- laulud vok.- sümf. teos solistile, koorile , orkestrile. 1911 sümf. poeem Pelleas ja Melisande. II periood 1910- 1916 op. 11 22 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper Ootus 1909 - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. Kuu- Pierrot 1912 - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. 1913- 1922 loomingu paus. 19 III per. 1923-1951 dodekafooniline muusika. 1923 Viis klaveripala (dodekafoonia esmakordne kasutamine viimases osas ja dodekafooniline klaverisüit. Dodekafoonia on 12 heli tehnika. Schönbergi teoseid Orkestrivariatsioonid 1928, ooper Moses ja Aron 1932 Klaverikontsert 1942, viiulikontsert
tegelane) 3x7 osa. Belgia luuletaja tekst. Instrumentaalansambel (klaver, flööt, tšello jm.). On ette kantud eesti keeles Vanemuises (1980ndad), 1994-95 saksakeelne ettekanne Schönbergi ühingu eestvedamisel. • Igas luuletuses 13 värsirida – 1 ja 2 värsirida = 7 ja 8 värsirida, 1 värsirida = 13 värsirida. • Muusikaliselt kordub samuti materjal 1,2 = 7,8; 1=13 • Muusikas on kasutatud peeglit, vähikäiku. • „Kõnelaul“ - Schönberg nimetas seda „sprechgesang“ Esimesed kabareed avati 19. saj II poolel Prantsusmaal. Seal oli kõrge kunstiline tase. Lauldi, deklameeriti luuletusi jne. Schönberg oli 20.saj. alguses Berliini kabareedes pianist ja helilooja. (Kahe maailmasõja vahel olidki Berliini kabareed kuulsamad kui Pariisi omad) Frank Wedekind (Väga hea näitekirjanik, kes oli samuti seotud kabareekunstiga. Hiljem sidus teda koostöö A. Bergiga. Tema näidenditel põhines Bergi ooper „Lulu“)
annaabi.ee 
