Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist. Leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Kujutamine kunstis Hermes and Athena (Fresco) 1585 by Bartholomaeus Spranger Pheidias. Athena kuju Parthenonis. Pheidias oli ka templi muude skulptuurkaunistuste autor. Rekonstruktsioon. Minerva and Neptune(Athena ja poseidon) 1748 by Noel Halle Pathenon - jumalanna Athena tempel. 447-438 e.m.a. Sai rängalt. (dooria stiilis) Athena sünd 560-550 e.K.r Phrynos Jumala kajastumine tänapäevas
Habsburgi Rudolf II (1583–1612), kes oli Ungari, Böömimaa ja Püha Rooma valitseja. Tema ajal taastati Praha kunagine hiilgus ja sellest sai üks Euroopa suurimaid kunstikeskusi. Rudolf II tõi Prahasse kuulsaimad Euroopa kunstnikud ja arhitektid – ehitas lossile laiendusi, uue raekoja 13 hoone ja peapiiskopi kiriku. Kunstnike hulgas, kes siis Prahasse tulid, oli Bartholomeus Spranger, Hans von Aachen, Pieter Stevens ja Roelandt Savery. Lisaks kunstikogumisele toetas Rudolf II kunsti otse, külastades kunstnike töökodasid ja tõstes kohalike meistrite taset käsitöölisest kunstnikuks (Wisse 2000). 14 KOKKUVÕTE Renessanss Põhja-Euroopas võttis väga palju üle sellest, mis oli eelnevalt toimunud Itaalias. XV ja XVI sajandil Madalmaadesse, Prantsusmaale, Saksamaale ja Böömimaale jõudnud renessanss
Villa del Casale'st (Sitsiilia, 4. saj pKr) Valentin Serov, Odysseus ja Nausikaa Odysseus ja Polyphemos. Mosaiik (1910) Villa del Casale'st, detail Pinturicchio, Bryson Burroughs, Kalypso saar Odysseuse kojutulek (1509) (1928) Francesco Primaticcio, Odysseus ja Max Beckmann, Penelope (u. 1563) Odysseus ja Kalypso (1943) Bartholomeus Spranger, Pablo Picasso, Odysseus ja sireenid Odysseus ja Kirke (1946) (u. 1580/85) Romare Bearden, Odysseuse Bartholomeus Spranger, kojutulek (1977) Odysseus ja Kirke Pinturicchio 1509 vs Bearden 1977 (u. 1586/87) Jan Brueghel vanem, Odysseus ja Odysseus filmis Kalypso (u. 1600) · L'Odissea (1911, rez. Giuseppe de
Maalikunstnike loetelu: Itaalias: Rosso Fiorentino 1494-1540, Jacopo Pontormo 1494-1557, Francesco Parmigianino 1503-1540, Agnolo Bronzino 1503-1572, Tintoretto 1518-1594, Benvenuto Cellini 1500-1571, Giambologna 1529-1608. Prantsusmaal: Jean Goujon 1510-1565 ja Fontainebleau meistrid. Praha Rudolf II (üks suurimaid kunstipatroone Euroopas) õukonnas: Adriaen de Vries 1566-1626; Giuseppe Arcimboldo 1530-1593- allegoorilised portreed tehtud lilledest puuviljadest, loomadest ; Bartholomeus Spranger 1546-1611; Hendrich Goltzius 1558-1617- eelkõige vasegravüürid, aga ka maalid. Hispaanias: El Greco 1541-1614-pikaksvenitatud inimfiguurid, ebaloomulik valgus, usuline kirg. Eeskujuks nt ekspressionistidele. 9. BAROKK, üldiseloomustus, tähtsamad suundumused ja kunstnikud. Barokk 17.saj. kunstistiil mõnevõrra ulatub ka 18. sajandisse. Sõdaderohke aeg (30 a sõda). Kontinendid jaotunud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Teaduse arengu ja maadeavastuste aeg
· naine keskendub sellele, mis on praktiline ja tema jaoks parim · Selle astme jooksul üleminek isekuselt vastutusele, mil naine mõtleb sellele, mis võiks olla parim teiste jaoks. 2. Headus eneseohverdusena- naine hakkab mõtlema, et peab ohverdama oma isiklikud soovid teiste inimeste heaks. 3. Vägivallatuse moraalsus- naine näeb, et igaühe, kaasaarvatud iseenda haavamine on ebamoraalne. 3. Personoloogilised kontseptsioonid. Spranger- indiviidiide sisemaailm mittetaandatav bioloogilistele determinantidele. Psühholoogia põhiülesanne isiksuse sisemaailma tunnetamine. Arvab, et see seotud kultuuri ja ajalooga. Noorukiiga: tütarlastel-13-19a. poistel-14-22a. Mina-avastamine. Iseenda individuaalsuse tunnetamine. Oluline eluplaani kujundamine. Noorukieas peaks toimuma sissesaamine elusfääridesse- peab minema mina-avastamiselt praktilisele tegevusele. Jagab nooruse 2 faasi: 14-17a
Üks väärtus võib kujundada mitmeid hoiakuid (joonis 2.5). See asjaolu on üheks põhjuseks, miks väärtusi ja hoiakuid on raske uurida ning nende abil inimeste tegelikku käitumist prognoosida. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 HOIAKUD A B C VÄÄRTUSED Joonis 2.5. Hoiakute ja väärtuste koostoime (Hollander 1967: 118). Käitumisteadustes võttis väärtustüüpide mõiste kasutusele Spranger, kelle teooria aluseks olid ajalooliselt väljakujunenud ühiskonnaelu vormid: majandus, teadus, kunst, religioon, riik ja ühiskond. Sellele vastavalt eristati teoreetiku, ökonomisti, esteedi, sotsiaalne, poliitiku ja religioosne väärtustüüp. Sprangeri väärtustüüpide alusel koostasid Allport ja Veron 1931. aastal küsimustiku, mistõttu peetakse neid antud teooria edasiarendajaiks ja vahel omistatakse neile väärtustüüpide klassifikatsiooni loomise idee.
annaabi.ee 
