Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sportlastena" - 5 õppematerjali

Andekus - kink või koorem
2
doc

Andekus - kink või koorem

Vaatamata sellisele suurele hulgale, ei leidu nende seas identseid isikuid. Iga indiviid erineb teistest paljude tegurite, nende seas ka andekuse poolest. Kõigil on tugevamaid ja nõrgemaid külgi. Mõned on edukad muusikas, teised kunstis, kolmandad aga hoopis spordis. Maailmas on kümneid, kui mitte sadu miljoneid inimesi, kelle hobiks on korvpall. Seda mängitakse nii enda lõbuks ja kehalise aktiivsuse saamiseks kui ka elukutseliste sportlastena tipptasemel võistkondades . Arvatavasti iga korvpallifanaatiku unistuseks oleks jõuda ookeanitagusesse kutselisse kõrgliigasse NBA. Paraku saavad sealsest eluolust osa vaid parimad ­NBA-s teenib leiba vähem kui tuhat pallipõrgatajat kogu maailmast. Samas, alati ei pruugi nii kõrgele tasemele mängima saamine tuua kaasa vaid head. Sportlane võib kergelt läbi põleda ning leida ennast võistkonnast välja heidetuna, kuna sealne kõrge tase tagab tugeva konkurentsi

Eesti keel → Eesti keel
277 allalaadimist
Spordiliikumise alused eksamiks
10
docx

Spordiliikumise alused eksamiks

nad moodustavad  Kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade  Määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu  Selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena)  Uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas 2. Nimeta keskkonnast tulenevaid faktoreid, mis mõjutavad liidrit spordis, ning kirjelda neid lühidalt.  ülesande iseloom – uus, tavapärane, keeruline, lihtne üles.?  stressitase – kui oluline on ülesanne organisatsioonile? Millised on ülesande mittetäitmise või vea tegemise tagajärjed?

Sport → Spordijuhtimise alused
34 allalaadimist
Suulise eksami-11 küsimuse-konspekt
2
docx

Suulise eksami (11 küsimuse) konspekt

uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; Tippspordi eraldumine võistlus- ja harrastusspordist selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena); - Spordi äristumine uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas. Kokkuvõttes, spordisotsioloogias on oluline:

Sport → Spordisotsioloogia
91 allalaadimist
Spordisotsioloogia kordamisküsimused
12
docx

Spordisotsioloogia kordamisküsimused

mida nad moodustavad; - kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade; - määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; - selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena); - uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas. Kui teadusdistsipliin: Selleks et saaks spordisotsioloogiat käsitleda kui sotsioloogia aladistsipliini, peab see eristuma teistest uurimisala poolest ja omama spetsialistide gruppi. Samuti tuleb tegeleda formaalse sotsiaalse organisatsiooni loomise, konverentside korraldamise, publitseerimisvõimaluse ja ka professionaalsete arenguvõimaluste loomisega.

Sport → Spordisotsioloogia
51 allalaadimist
EESTI SPORDI AJALUGU
19
docx

EESTI SPORDI AJALUGU

Colombes'i linnaosa suvilaid ja kasarmuid, mis suuresti meenutasid küll pigem vangilaagrit. Enim kuldmedaleid (5) võitis Pariisis Soome jooksja Paavo Nurmi, edukaimad riigid olid USA, Prantsusmaa ja Soome. Eesti sportlased võitsid 6 medalit ning olid riikide arvestuses 16. kohal. Eesti ainsa kuldmedali sai Eduard Pütsep kreeka-rooma maadluse kärbeskaalus. Tõeks osutusid ka Soome spordiajaloolase Heikki Lehmusto sõnad, et „kui eestlastel avaneb võimalus iseseisva riigi sportlastena astuda maailma maadlusmatile, saavad kõik teada, milline spordirahvas eestlased on." Kreeka-rooma maadluse kärbeskaalus alistas Eduard Pütsep Pariisis kuus vastast, sealjuures maailmameisti Väikö Ikoneni, ning võitis kuldmedali. Eestis ootas „Päevalehe" toimetuse eest mitusada inimest teavat Pütsepa tulemuse kohta poole ööni ning kui see lõpuks kohale jõudis, polnud rõõmul piire. Hõbedase medaliga saabus koju Alfred Neuland, kes sai teise koha tõstmise keskaalus.

Sport → Sport
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun