Trenni tegemine on olnud mu kaaslaseks juba väikesest saati ja ma tõesti armastan seda. Kuid siiski, mida sportimine täpsemalt minu jaoks tähendab ? Paljud lapsed käivad trennides, kuna nende vanemad on neid juba väikesest peale sundinud. Ma olen samuti juba päris pisikesest peale spordiga tegelenud, kuid mitte kunagi ainult selle pärast , et vanematele meeldib. Tegevus peab ikka endale ka meeldima ja seda tuleb nautida. See on minu põhimõte sportimises. Nagu juba eespool sai mainitud, olen ma päris pikka aega tegelenud spordiga. Esimene trenn , kus ma tublilt kaasa lõin oli peotants. Sellega seotud mälestused on pärit lausa lasteaiaaegadest . Peale selle käisin ma mõnda aega Tartus vehklemistrennis ja Elvas show-tantsus. Viimane oli isegi päris huvitav, kuid ma leidsin endale siiski meelepärasema trenni tennise. Sellega olen ma praeguseks tegelenud juba poolteist aastat ja mõtet trennist lahkuda, pole veel tulnud
Kinnitust sai see, et valged jooksjad jäävad negriididele tugevalt alla põhimõtteliselt igal jooksudistantsil. Selle põhjuseks on mingil määral teistsugune kehaehitus, aga ka erinev elukeskkond. Lisaks võib mustanahalistel olla sport ainuke pääsetee saamaks elus paremale järjele või on nad sunnitud tegema rohkem füüsilist tööd, mis annab neile sportimises eelise. Uurimus sisaldab siiani edukaima mustanahalise kergejõustiklase saavutusi ning vastukaaluks ka kiireima valge sprinteri tulemusi, fakte negriidide geneetikast ning elutingimustest. Lisamaterjalina on uurimustöös infot mustade esitlustest muudel spordialadel. Kinnitust oma väidetele sain internetikeskkonnast, kus erinevad teadlased ja asjatundjad on analüüsinud mustanahalisi jooksjaid
täitmiseni - leitakse vastus küsimusele, kas ja kuidas mõjutab muusika kuulamine Rapla Ühisgümnaasiumi noorte treeninguid 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA Muusika ehk helikunst on üks kaunitest kunstidest, mille tegemiseks on kasutatud erinevaid helisid. See avaldub loomingu ja interpretatsiooni ehk esituse kujul. (Eesti Entsüklopeedia 2006). Muusika mängib tihti olulist rolli sportimises. On mitmeid spordialasid, mille puhul muusika on treeningu kohustuslik osa, kuid paljud inimesed kuulavad sportimisel muusikat vabatahtlikult. Treenimisel kuulavad muusikat nii tippsportlased, kui ka asjaarmastajad ning tervisesportlased. Tänapäevased tehnilised vahendid on teinud muusika kuulamise sportides imelihtsaks – sportlasel on vaja vaid kõrvaklappe ning tehnilist seadet, millega muusikat kuulata. Selleks seadmeks on enamasti nutitelefon, mille kaudu on lihtne ning mugav muusikat
inimorganismi ning tema vahetu ümbruse, isikute, esemete ja sümbolite vahel. Et olla tulemuslik, peab vastastikune mõjutus toimuma küllalt regulaarsel alusel pikkade ajavahemike jooksul. Selliseid mõjutuse kestvaid vorme vahetus ümbruses nimetatakse proksimaalprotsessideks. Näiteks proksimaalprotsesside kestvatest vormidest võib leida lapsevanema-lapse ja lapse-lapse tegevustes, rühmaviisilises või omaette mängimises, lugemises, uute oskuste õppimises, õpingutes, sportimises ja keerukate ülesannete täitmises (Bronfenbrenner 1996, lk 620). Teine määratlev omadus seostub nende dünaamiliste jõudude kolmekordse allikaga. Väide 2. Arengut mõjutavate proksimaalprotsesside vorm, mõju, sisu ja suund muutuvad süstemaatiliselt 1) areneva isiksuse 2)tema vahetu ja kaugema ümbruse, kus protsessid leiavad aset ning 3) vaadeldavate arengutulemuste olemuse biopsühholoogiliste omaduste ühise funktsioonina .
Hapniku jõudmine aga organismi sõltub otseselt meie vere kvaliteedist. Punastes verelibledes paikneb keeruline punase värvusega aine, mida nimetatakse hemoglobiiniks. See seob endaga hapnikku ( 1 Hg seob endaga 4 molekuli hapnikku ). Nii hea vaimse kui ka füüsilise tervise tagab punaste vereliblede tervis. Aneemia on punaste vereliblede vähesus, mida nimetatakse ka kehvveresuseks, mille põhjus võib olla vales eluviisis, puudulikus toitumises, liigses sportimises, verekaotuses, häires vereloomes jne. Mida vähem saavad ajurakud hapnikku, seda väsinum on inimene, laps on koolitundides apaatsem, häiritud on tema keskendumise-ja õppimisvõime , soovitakse rohkem magada, füüsilise töö jõudlus väiksem. Vaimse töö iseärasuseks on see, et ,,ärritaja" lakkamisel ei kao tööga seotud mõtted kohe. Eriti kaua püsib see neil, kes töö ajal teiste inimeste juuresolekul ei suuda oma mõtteid koondada ja süveneda
annaabi.ee 
