Sissejuhatus Kergejõustikus omab paljudel aladel väga suurt tähtsust iikumise kiirus. Lisaks kiirjooksu aladele, annavad head kiiruslikud võimed eelduse pikkadeks hüpeteks kaugus-ja kolmikhüppes ning teivashüppes. Samuti pasitavad silma heitjad kiirete aegade oolest lühikeses sprindis. Üha rohkem röögitakse kiiruse üha suurenevast tähtsusest. Kiirjooksu vaadates jälgitakse tavaliselt ainult seda, kes võitis ja kes kaotas, st. hinnatakse ainult sportalse liikumise kiirust. Süvenedes kiirjooksu, näeme, et igal jooksjal on oma isikupärane kiirjooks. Kaks sportlast, kes jooksevad sama aja või vähemasti väga lähedase aja, võivad saavutada selle väga erineval moel. Üks sportlane võib joosta pikema sammuga, ning tihti on tema sammusagedus ka väiksem. Teine jooksja aga jookseb väiksema sammupikkusega, kuid tema sammusagedus on suurem. Kiirjooksu tehnika alused- ajalugu
Samas peavad jooksu kohad vahelduma, sest inimene kohaneb ühe ja sama raja peal mistöttu organism kohandub ja kujuneb välja kindel rütm rasked kohad on pidevalt ühes ja samas kohas, sportlane hakkab jooksma ökonoomsemalt, järelikult tekib seal taandarend. Tähtis koht on ka õigel toitumisel treeningute ja võistluste ajal. Maratonidel on ülitähtis jooksuajal regulaarne jootmine. Tarvitatakse erinevaid vitamiinisegusid, mis olenevalt sportalse individuaalsusele on erinev. Jootmata tekivad krambid. Ei ole olemas absoluutselt ideaalset treeninprogrammi, vaid igaühele eraldi tuleb teha oma treeningkava, mis sõltub lihastetüübist, mootori(südame) jõudlusest + kiirest või aeglasest ainevahetuset ja sajast muus erinevusest. Iga jooksa on erineva taastusvõimega. Siin on siis maratonijooksja 10 käsku, kuna eelistan ise ka joosta pikemaid vahemaid. 1.Jookse pikki maid
valke: terad, kaunviljad, pähklid, seemned. Asendamatud AH-d (Valiin, Isoleutsiin, Leutsiin, Treoniin, Metioniin, Trüptofaan, Fenülülalaniin, Lüsiin) ei suuda organism ise sünteesida ja seega peab neid saama toiduvalkudest. Inimorganism omastab väga hästi munavalkusid. Peamised asjaolud, millest tuleneb sportlase suurenenud valguvajadus, on seotud treeningkoormuste mahu ja intensiivsusega, aga ka treeningu üldise suunitlusega. Teine põhjus, mis tingib sportalse suurema valguvajaduse on treeningu- ja võistluskoormustest tingitud lihaskoe kahjustused. Mida ulatuslikumalt lihaste ja maksa glükogeeni sisaldus keh tööl langeb, seda enam hakatakse lihaste energiavajadusi katma valkude arvel. Faktorid, mis mõjutavad sportlase valguvajadust: *dieet, üldiselt ebapiisav kaloraaz viib negatiivse lämmastikubilansini ka sellise valgu hulga korral toidus, mis piisava kaloraazi korral tagaks positiivse lämmastikubilansi; *ajafaktor, kui töö kestab üle
Treeningpäeviku pidamine, hindmiasmarkerite kasutamine protsessi käigus (raskusaste, valu). Testid. Protsessi käigus toimuv analüüsi - sama harjutust sooritatakse halvemini/paremini eelmisest korrast. 2. Milline on treeningu juhtimise üldises skeemis tegevuste loogiline järjestus? Informatsiooni kogumine, selle info analüüs ning otsuste vastuvõtmine ja realiseerimine 3. Mis on treeningu kontrolli eesmärk ja millised on kontrolliliigid? Sportalse ettevalmistuse protsessi ja võistlustegevuse optimeerimine tema ettevalmistuse erinevate külgede ja funktsionaalsete süsteemide objektiivse hindamise põhjal. Eristatkse kolme kontrolli liiki - etapikontroll, jooksev kontroll ja operatiivne kontroll 4. Millisel eesmärgil kasutatakse kompleksset kontrolli? Etapikontrolli, jooksva kontrolli ja operatiivse kontrolli paralleelne kasutamine
annaabi.ee 
