luumurd (kasvuplaadimurd, avulsioonmurd) kui nt sidemerebend. Samas on laste luud elastsemad ja painduvamad kui täiskasvanutel ja luumurde kokkuvõttes vähem. Ka paranevad murrud parema verevarustuse tõttu kiiremini. Skeleti luustumine lõpeb alles 20.25. eluaastal. Vigastuste hulk ja raskusaste suureneb koos vanusega, tulenevalt suuremast kehamassist ja treeningkoormuse intensiivistumisest. Enne sugulise küpsemise perioodi esineb tõsisemaid sporditraumasid harva. pordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. Luu kipub ka nõrgenema, kui ta ei saa piisavalt palju toitaineid, mida põhjustab vale toitumine.
Soojenduse lõpus püüavad sportlased tavaliselt oma tegevust maksimaalselt lähendada eelseisvale tegevusele. Kokkuvõte Soojendus on eduka soorituse jaoks ülioluline. Soojendus ei tohi väsitada, vaid peab kindlustama valmisoleku ja soovi täie pingega harjutada treeningu põhiosas. Kasutatud kirjandus: R.Jalak,P.Lusimägi „Liikumise ja spordi ABC“ M.-H.Sarapuu „Venitada või mitte“ (Internet) „Sama trenn,paremad tulemused“ (teadliktreening.ee,Internet) „Sporditraumasid aiytab vältida soojendus“(annestiil.ohtuleht.ee,Internet) T.Torop „Soojendus kergejõustikutreeningul“ (Internet) „Treeningueelne soojendus on vajalik“ (sport.delfi.ee,Internet)
Sportlase töövõimetuse aeg on üle 30 päeva. Kõikide spordivigastuste osas tekib enim lihaste ja sidemete vigastusi raskejõustikus, kergejõustikus ja võimlemises. Sidemete venitused ja rebendid on sagedased maadluses, kergejõustikus, sportmängudes ja poksis. Luumurde saadakse tihedamini hokis, poksis, mäesuusatamises ning jalgpallis. Haavad ja nihestused tekivad sagedamini jalgrattaspordis ning uisutamises. Kui võrrelda sporditraumasid omavahel, siis kõige tihedamini tekivad alajäsemete traumad. Nende hulgas langeb suurim vigastuste arv põlve- ja hüppeliigestele. Sportvõimlemises tekivad tihedamini õlavöö- ja ülajäseme traumad - 70% kõikest traumadest. Alajäsemete vigastused on sagedamini kergejõustikus, sportmängudes, suusaspordis - kõigist vigastustest moodustavad need 66%. Pea ja näo traumasid on poksis- 65 % . Ülajäseme vigastustest on sõrme- ja
Kõige enam esineb väsimusmurde korvpallis jalalabas ning alajäsemetes (hüppeliiges). Kui väsimusmurd on diagnoositud, siis tuleb esmaabina kasutusele võtta mingi periood kus piirkond, kus väsimusmurd tekkinud, kinnitada liikumatusse asendisse ning ei tohi sellele asetada mingisugust raskust, muidu võib see vigastus veel suuremaks paisuda. Tagasilubamine korvpalli on lubatud siis kui väsimusmurd on täielikult paranenud ja mängija on valuvaba. KOKKUVÕTE Sporditraumasid esineb igal spordialal palju ning mitmesuguseid. Enda eriala korvpalli näitel tõin ma välja 5 levinumat ning esmaabi nende korral. Et neid vältida, tuleb neid piirkondi, samuti kogu oma keha pidevalt ning targalt treenida. Tugevdada lihaseid ning teha harjutusi, mis üht või teist vigastusohtlikku piirkonda tugevdavad või stabiliseerivad. Samuti tuleks vältida ka suurt koormuse tõusu treeningutel ning vältida ületreeningut. Esmaabist antud
raskusjõud; maadlused, sportmängud- partneri vastupanu; tõstmine, heited- vahendi vastupanu Jõutreeningute lubatavus on olnud kaua aega vaidluste ja diskussioonide teemaks. Varasematel aastatel peeti treeningut vastupanuga lastele mittesoovitavaks traumade, enneaegse kasvu ja arengu peatumise tõttu. Viimaste aastakümnete uuringud ja praktika on aga näidanud, et traumade oht on väike, vastupidi, jõutreening aitab vältida traumasid. Enamus sporditraumasid on seotud liigeste ja kõõluste vigastamisega. Õigesti planeeritud treeningkoormuste järkjärguline tõstmine viib liigeste ja kõõluste tugevnemisele. Kokkuvõttes võimaldab see sportlastel paremini toime tulla treeningu ja võistluspingega. Jõutreening tagab tugeva baasi sportliku ettevalmistumise. Paljud inimesed arvavad, et mahukas jõutreening on vajalik nn jõualadel (tõstmine, jõutõstmine, kulturism)
annaabi.ee 
