Rapla Ühisgümnaasium Birgit Paiba 10.h klass ÕPILASTE KOOLIVÄLINE SPORDITEGEVUS Uurimistöö Juhendaja õp. Tiiu Kosk Rapla 2011 Sissejuhatus Paljud noored inimesed vaevlevad tervisehädades ja seda just vähese liikumise tõttu. Kõik noorukid peaksid olema kehaliselt aktiivsed vähemalt 1 tund päevas Vähem aktiivsed noored võiksid alustada treenigutega 30 minuti jooksul ja seda siis ajajooksul pikendades. See kõik aga oleneb inimese enda soovist ja tahtejõust.
Austa ja kohtle sportlasi kui indiviide, tunnustades nende erinevat Ära naeruväärista sportlasi võimekuse taset Julgusta ausat ja oskuslikku mängu Mõista hukka vägivalla kasutam Käitu väärikalt LAPSED JA ORGANISEERITUD SPORDITEGEVUS 1. Too välja noorsportlaste probleemid. Vigastuste oht Ületreenimine või läbipõlemine on liigse treenimise, stress, kehva ajastuse või mittetäieliku taastumise tulemus Liigne valu ei tohiks treeningutega kaasneda Tüdrukutel võib surve avalduda ebarealistlikes eesmärkides oma kehakaalu suhtes (söömishäired) Sobimatu surve vanemate, eakaaslaste, tervishoiutöötajate, treenerite, meedia ning agentide poolt 2
5 1. KOOLISPORT JA SELLE TÄHTSUS Koolisport on suhteliselt lai mõiste ning sellele on raske ühest definitsiooni leida. Koolisport kui mõiste ühendab endas sporti harrastavad õpilased ja neid juhendavad õpetajad treenerid. Koolispordi tähtsaimaks ülesandeks on huvi äratamine spordi vastu ja võimaliku ande avastamine varajases eas ning selle järjekindel arendamine. Sporditegevus koolis toimub klassivälisel ajal. See on huvitegevus, kus grupp inimesi tegeleb tehtud kindlal spordialal kvalifitseeritud treeneri juhendamisel. Treeninggrupid moodustatakse osalejate vanust ja taset arvestades ning põhimõttel, et kõik huvilised saaksid osa võtta. Osalemine spordiringides pakub noortele huvitavat ajaviidet, vaheldust ja arenemisvõimalust. Koolispordi toetamiseks ja koordineerimiseks on Eestis loodud Eesti Koolispordi Liit
Spordipäevade algatajaks olid Aleksander Sussen, Artemi Soll ja Evald Hindrekus. Peale kergejõustiku prooviti jõudu veel teistelgi spordialadel. Võistlejaid oli alati rohkelt. Neid saabus üle kogu Järvamaa Amblast, Paidest, Tapalt, Järva-Jaanist ja mujalt. Parimale jooksjale, hüppajale ja heitjale-tõukajale olid välja pandud rändauhind. Kaks korda aastas peeti Koeru - Ambla "linnavõistlust" kergejõustikus. Enne II maailmasõda ja sõja ajal Koerus nagu mujalgi sporditegevus soikus. Esimestel sõjajärgsetel aastatel ei saanud Koeru spordielu kuidagi "jalgu alla", kuigi üksikuid häid sportlasi kerkis ikka esile. Üha teravamat vajadust tunti korraliku spordiplatsi, nõuetekohaste hüppe- ja heitepaikade ning tehiskattega ringraja järgi, kus joostud aegu oleks hakatud fikseerima ka edetabelites. Et abi väljaspoolt polnud loota, otsustati ise õlad alla panna. Eelkõige oli vaja koolistaadioni, mille asukohaks sai Aruküla park. Kogu
enesearenduslikke võimalusi, osalemaks rahvusvahelistel koolitustel. 3. Toetame ja arendame igakülgselt laste kunsti- ja muusikakoolide võrku. 4. Arendame välja riiklike kultuuriasutuste (teatrid, kontserdisaalid, muuseumid jne) optimeeritud võrgu ja kindlustame nende ülalpidamise. Kehakultuur ja sport Kehakultuurile ja spordile kuulub tänapäeva liikumisvaeguse all kannatavas ja stressirohkes ühiskonnas oluline roll rahva tervise ning elukvaliteedi tagamisel. Sporditegevus peab baseeruma massilisel kehakultuurialasel tegevusel. Noorte spordihuvi peab tagama nii nende tervise kui aluse tippspordile. Täiskasvanute tervisesport peab oluliselt kaasa aitama haiguste ennetamisele. Kehakultuuri ja spordi arendamiseks peame vajalikuks: 1. Koostada nii rahvaspordi kui ka tippspordi pikaajaline arenguprogramm. 2. Reorganiseerida spordipedagoogide, treenerite ja spordiorganisaatorite etteval- mistussüsteem, viia see vastavusse kaasaja nõuetega. 3
annaabi.ee 
