Tallinna kesklinnas Tõnismäel paikneb Paul Kerese monument. Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli ees asub Paul Kerese mälestusmärk (1996, skulptor Mare Mikof). Tema järgi on nimetatud tänav Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Tallinnas tegutseb Paul Kerese Malemaja. 7. jaanuarist 2001 annab ESS Kalev välja Paul Kerese mälestamiseks "Ausa mängu auhinda". 1.1.4. Tunnustused 1. Eesti aasta sportlane 1959, 1962 2. Eesti NSV teeneline sporditegelane 1965 3. Kalevi auliige 1964 4 2. KIRJANDUS 1. Valter Heuer. Meie Keres (1977) 2. Mälestusi Paul Keresest. Koostanud Merike Rõtova (1983) 3. Jakov Neustadt. Paul Kerese maleülikool (1992) 4. Paul Keres photographs and games. Koostanud Hendrik Olde (1995) 5. Alexander Hildebrand. Paul Keres der Komponist/the composer. (1999) 6. Paul Keres. Igavene tuli. Valik kirjutisi
Ta lasi Olümpia purustada ja seal leidunud hindamatud kultuurivarad minema vedada. Hävitustöö viisid lõpule järgmised keisrid ja tugevad maavärinad. Unustati koht, kus Olümpia oli kunagi asunud. Alles 19. saj lõpul avastasid arheoloogid muistse Olümpia asukoha ning alustasid väljakaevamisi. Nüüdseks on turistidele uudistamiseks päevavalgele toodud see vähene, mis kunagiste suurte mängude kohast on säilinud. Prantsuse pedagoog ja sporditegelane Pierre de Coubertin taastas olümpiamängude idee ja pani aluse Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele. 1896. aastast korraldatakse iga nelja aasta järel nüüdisaegseid, kogu maailma haaravaid olümpiamänge. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kuningas, T., Voolaid, K. Ateena 1896. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 1997, 192 lk. 2. Köthe, R. Ajalugu. Tallinn: Koolibri, 2005, 127 lk. 3. Palamets, H
Johannes Kotkas Johannes Kotkas (3. veebruar 1915 8. mai 1998) oli eesti maadleja,olümpiavõitja 1952 Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsevEuroopa meister 19381966 (see on maailmarekord), MM-hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13- kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Eesti NSV teeneline sporditegelane (1964), vabariikliku (1950) ja üleliidulise (1965) kategooria kohtunik. Aasta : 1952 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) Ants Antson Ants Antson (sündinud 11.novembril 1938 Tallinnas) on eesti endinekiiruisutaja, olümpiavõitja. Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3 .
aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegu kannab nime Miina Härma Gümnaasium). Ta töötas seal elu lõpuni. Gümnaasiumi ees on tema monument. 9 Miina Härma Karl Ferdinand Karlson KARLSON, Karl Ferdinand (16.03.1875 Laeva v., Tartumaa-14.11.1941 Verhoturje, Sverdlovski obl., Venemaa), õigusteadlane, kirjanik ja sporditegelane. Õppis Laeva vallakoolis, 1887-95 H. Treffneri gümnaasiumis (lõpueksamid sooritas Riias Aleksandri gümnaasiumis), lõpetas 1899 TÜ õigusteaduskonna. Toimetas 1893 ajalehte "Eesti Postimees". 1901-14 advokaat Tallinnas, 1920-41 vandeadvokaat Tartus. Osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Oli Vabadussõja ajal Eesti sõjaringkonnakohtu esimees. Osales aktiivselt seltside (Tartu Jalgrattasõitjateselts "Kalev ja Linda" ning "Tuljak" (teksti aluseks on Andres Alveri luuletus "Tõnni ja
tõestada, jõudsid ärksamad sporditegelased 1919. aastal spordi keskorganisatsiooni loomiseni. Tagatipuks saadeti sportlased ka 1920. aastal olümpiamängudele, kust toodi Eestisse ka esimene kuldmedal. Aastal 1922. kinnitatud Eesti Spordi Keskliidu põhikirjas kopeeriti 10 aasta tagust "Kalevi" põhikirja ESKgi võis "avada spordisse puutuvate objektide ja kirjanduse museumi". Spordimuuseumi loomise hingeks sai Peterburist naasnud sporditegelane Tõnu Võimula. Päris muuseumini ei jõutud seegi kord, ometi on tänasesse muuseumisse jõudnud ligi 400 Võimula juhtimisel kogutud museaali. Uuesti loodeti muuseumile alus panna 1934. aastal I Eesti Mängude raames toimunud spordinäituse baasil, kuid sedagi üritust ei krooninud edu. Spordimuuseumi asutamiseni tegelikkuses jõuti alles 1960. aastate alul. Muuseumi loomise keskuseks kujunes Tartu, idee vedajateks Eesti Põllumajanduse Akadeemia
annaabi.ee 
