Tema tegelane on aktiivne käituja. Krossi tekst koosneb pingelistest suhtlusepisoodidest, kus osalejatel tuleb teha valikuid, astuda samme, mis mõjutavad astuja, aga vahel ka riikide ja rahvaste saatust. Krossi romaanid , sealhulgas ,,Paigallend", pakatavad seesugustest viimistletud stseenidest, mininovellidest, mikroromaanidest. Näiteks: ,,Paigallennu" protagonist Ullo Paerand põrkab salamisi pesumaja jooksupoisi ametit pidades kokku oma ,,Spordileksikoni" peatoimetajaga. Ta peab käituma nii, et säilitab väärikuse, kuigi kaotab töökoha. Valudes vaevlev president Roosevelt peab ,,käituma" Staliniga - tal on oma valikukriteerium , ja nii otsustatakse Baltikumi andmine Moskva meelevalda. Krossi teosed sisaldavad alati mingilgi tasemel poliitilist pinget. 7. Selgita pealkirja, kuidas mõista allegooriat? Sõnasta teose peamõte. Jumaliku sädemega leitud pealkiri «Paigallend» - tähendab, et paigal küll, aga ikkagi lend;
taema abistamise täielikult ebavajaliku olevat. Ullo käis nendega vahel kaasas puhkamas. Peagi lõpetas Ullo kooli, väga edukalt, ning läks ülikooli. Siis saabus kiri isalt, kes tahtis lahutust. Lahutuse käigus tahtis ema uut perekonnanime võtta, et kergemini edasi minna ning selle kohandas Ullo Berendsist Paerand. Saabusid Olümpiamängud ning Ullo vedas ''Spordileksikoni'' toimetajaga 90 krooni peale kihla, et eesti ei saa pronksi. Nii läkski, aga toimetaja ei pidanud kihlveost kinni ning Ullo hakkas uut töökohta otsima. Ullo ja ema vahetasid taas korterit ning see oli nüüd pesumaja kõrval, mille Ullo emaga korda sättisid ja hakkasid pidama pesumaja ''Aura'', mille klient oli ka härra toimetaja. Talle ei meeldinud sugugi Ullo teine töö ning nad läksid riidlema. Järgmisel päeval läks Ullo toimetusse oma asjadele
pankrotti. Ka leidis ta omale uue naise ja sõitis Eestist minema Madalmaadesse. Alles mitu aastat hiljem suutis ta lahutuse oma esimesest naisest ametlikult vormistada. Ullo ja tema ema elasid mitu aastat majanduslikult rasket elu, nad pidid tihti ümber kolima odavamatesse korteritesse. Ullo käis oma elu jooksul mitmetes koolides, ka Wikmani gümnaasiumis (seal käis ka Ullo loo jutustaja Jaak) ning vahelduva eduga ka Tartu Ülikoolis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist asus ta tööle „Spordileksikoni“ toimetusse. Tal oli erakordne mälu ja sporditulemused jäid talle väga lihtsasti meelde: seetõttu oli ta oma töös edukas. Samal ajal üritas ta koos emaga lisaraha teenida – nad rajasid väikeettevõtte mis pesi, kuivatas ja triikis riideid. Sellest tekkis Ullol aga ajalehes tüli ja ta vallandati toimetusest. Läbi ühe konkursi sai Ullo tööle riigiametisse. Tänu oma andekusele tegi ta seal kiiresti karjääri ja sai valitsusnõunikuks Jüri Uluotsa valitsuses
Teos algab Ullo lapsepõlvest, kus ta elas koos ema ja isaga vägagi jõukalt. Hiljem kui Ullo isa ärid läksid pankrotti ja ta põgenes koos teise naisega välismaale, siis hakkas ka Ullo ja ta ema elu allamäge minema. Õnneks Ullo oli andekas poiss ning ta suutis juba noorest peast raha teenida ja samal ajal koolis käia. Peale koolilõpetamist läks Ullo Tartu Ülikooli, kuid selle ta jättis pooleli, kuna ta ei näinud sellel mõtet. Ta asus tööle Spordileksikoni, kuna tal oli suurepärane mälu ning lisaks rajas ta koos emaga äri nimega „Aura“ pesumaja. Ullo aga ei rahuldunud nende kahe töökohaga ning ta otsis midagi väljakutsuvamat, seetõttu asus ta tööle Eesti Vabariigi valitsusse, mis andis talle võimaluse olla tunnistajaks mitmele ajaloolisele olukorrale. Pärast NSV Liidu okupatsiooni pidi Ullo tegema oma karjääris suure tagasi hüppe, sest ülejäänud aastad oma elus töötas ta lihttöölisena. 2
annaabi.ee 
