187433 on mehed, 231828 naised ja 110583 noored. Joonis 1. Rahva jagunemine. Spordiklubides on korvpalli harrastajaid kokku 3575 (0,67%), kellest 736 (21%) täiskasvanuid ja 2839 (79%) noori, mehi 2714 (76%) ning naisi 861 (24%). Spordikoolides on harrastajaid kokku 732 (0,14%), mehi 587 (80%) ning naisi 145 (20%), kellest täiskasvanuid on 18 (2%) ja noori 714 (98%). Hiiumaal elab 9984 elanikku, kellest 3695 on meest, 4246 on naised ja 2043 noored. Spordiklubides on harrastajaid kokku 140 (1,4%), kellest on 36 (26%) täiskasvanut ja 104 (74%) noort, 112 (80%) meest ja 28 (20%) naist. Spordikoolides korvpalli harrastajaid ei ole, kuna Hiiumaal korvpalli treenerid puuduvad.
Analüüsi, uurimistöö koostamine SuureJaanis 2013 Korvpall ja selle ajalugu Korvpalli põhilised nõuded tänapäeval Korvpalli tähtsamad organisatsioonid Analüüs Eesti korvpalli olukorra kohta SuureJaanis 2013 Põlva maakonnas on kõige vähem korvpalli harrastajaid spordiklubides Korvpalli harrastajad puuduvad Hiiu, Jõgeva, Valga, Võru ja Põlvamaa spordikoolides Enim on korvpalli harrastajaid Harju maakonna spordiklubides ja koolides SuureJaanis 2013 SuureJaanis 2013
Eestis. Antud uurimistöö eesmärgiks oli anda ülevaade korvpalliharrastajatest Eestis maakondade kaupa, et saada teada, kus tuleks arendada rohkem korvpallialast tegevust. Käesolevas uurimistöös kasutatavad andmed on saadud spordiregistrist ning kohalikelt omavalitsustelt. Analüüsi tulemuste põhjal võib väita, et mitmes maakonnas on vähe korvpalli harrastajaid. Kõige vähem on korvpalli harrastajaid spordiklubides Põlva maakonnas (191) ja kõige rohkem on Harju maakonnas (3575). Spordikoolides puuduvad harrastajad Hiiu-, Jõgeva-, Valga- ja Võrumaal, kuid kõige rohkem on jällegi Harju maakonnas (732). Uurimistulemuste põhjal võib väita, et enim tuleks arendada korvpalli alast tegevust Hiiu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal. Korvpalliharrastajate arvu vähesuse põhjuseks võib olla treenerite ja harrastajate, väljakute ja sobivate eestvedajate puudus. Seega võib öelda, et Eestis tegeletakse küll palju korvpalliga, aga seda peamiselt suuremate linnadega piirkondades
juures tegutsevat AEK komisjoni, 8 psühhoolog. Tallinna linnaosade AEK komisjoni ja 44 KOV komisjoni). (Alaealiste komisjonide 2008.a. tegevuse analüüs) Noorte Eestis on üle 300 koolitusloaga Tantsuteater Rada MTÜ - huviharidus ja huvikooli, neis õpib ca 49000 noort: ca huvikool huvitegevus 13000 muusika- või kunstikoolis, ca Edulux - erahuvikool 19000 spordikoolides, ca 17000 teistes Lasnamäe Huvikool huvikoolides (www.hm.ee). Lasnamäe Muusikakool MTÜ Integratsiooni Lisaks korraldatakse huvitegevust Loomingukeskus Almari koolides, avatud noortekeskustes, (Moeteater, Maali- ja noorteühingutes ja teistes tarbekunstikool, Vokaal-
(1958), 1960. aastal tuli ta N. Liidu ametiühingute meistriks. 1961. aastal kordas Kajak Gorkis tollast N. Liidu suusahüpperekordit 100,5 m. Kajak võitis 19511961 Eesti meistrivõistlustelt suusahüpetes 4 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi, kahevõistluses 3 kulda, 1 hõbeda, 1 pronksi ning 4 x 10 km teatesuusatamises hõbeda. 1954. aastal pälvis TRÜ meeskonna liikmena Eesti meistrivõistlustel hõbeda ka korvpallis. Alates 1962. aastast on Kajak töötanud Tallinna spordikoolides suusahüpete ja kahevõistluse treenerina, aastail 1963 1964 oli ta N. Liidu kahevõistluskoondise treener ja 19671975 N. Liidu ametiühingute kahevõistluskoondise vanemtreener. Tema õpilased on olnud Harry Arv, Ants Allandi, Toivo Laev, Boriss Stõrankevits, Joe Tikenberg jt.5 Innsbruck 29.01. - 09.02.1964 Ainus eestlane, kes on võistelnud olümpiamängudel bobirajal, on Heino Ago Freiberg. 1964. aastal arvati Rootsi olümpiavõistkonda Stockholmis elav Heino Ago Freiberg, kes
-Hindan saadud hariduse rahuldavaks. -Puuduseks pean seda, et jätsin ise õpingud EPA-s pooleli. Keskkooli pean heaks, -midagi ülearuseks pidada ei oska. Kas riik toetas/ toetab õppimist ja sportimist Teie kooliajal? Tooge näiteid! (erinevad huvialaringid, trennid jne) - Minu kooliskäimise ajal ei olnud ükski huvialaring tasuline. - Kuna tollal olid kõik ringid ja õppimine tasuta, siis võiks seda lugeda kaudselt riigi toetuseks. - Riik toetas õppimist ja sportimist, muusika- ja spordikoolides oli õppimine tasuta. - Jah, toetas. Koolil oli suusavarustus soovijatele, palliplatsid jm. Tehnikumides oli stipendium, millega nälga ei jäänud. - Keskkooli algul oli õppemaks, pärast mitte. Huviringid- tasuta. - Riik toetas sportimist, kuna trennid olid ju tasuta. Ka huvialaringid olid tasuta, samuti sellega kaasnevad väljasõidud. - Riik toetas- huviringid tasuta- lai valik. Koolis ekskursioonid igal aastal ja ei mäleta, et oleks pidanud maksma. Alati leiti neid, kes toetasid.
2) kinnitada spordiorganisatsioonide valla- või linnaeelarvest toetamise tingimused, kord ja taotluste vormid ning vajaduse korral näha ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks; 3) toetada eelarveliste vahendite olemasolu korral oma haldusterritooriumil asuvate spordiorganisatsioonide tööd; 4) tagada munitsipaalkoolides tingimused kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks ja soodustada spordiharrastust koolides, spordikoolides ja laste suvelaagrites; 5) määrata oma haldusterritooriumil spordi korraldamisega tegelev teenistuja või määrata need ülesanded mõnele teisele omavalitsusorgani teenistujale; 6) spordiehitise otstarbe muutmisest informeerida maavalitsust ja Kultuuriministeeriumi. KOV võib sõlmida sportlasega lepingu, milles määratakse kindlaks poolte vastastikused õigused ja kohustused, mis tulenevad osalemisest sportlikus tegevuses.
annaabi.ee 
