· Tulemused analüüsiti andmetöötlusprogrammis Excel. Lühike teoreetiline ülevaade vigastustest · Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades. Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes õnnetusjuhtum. Spordiharrastajate seas olid vigastusterohkeimad spordialad jalgpall ning saali- ja jäähoki. · Sportimine: Näiteks on statistika kohaselt 10 % kõikidest Euroopas juhtunud õnnetustest seotud sportimise ja spordiga. Spordiga seotud vigastuste ennetamiseks on mitmeid võimalusi. · Elementaarsemad ohutusnõuanded spordi harrastamisel: Erinevate spordivahendite kasutamisel tuleb kindlasti järgida ohutusinstruktsioone ning neid tuleb kasutada sihtotstarbeliselt. Teatavate
Inimese treenituse suurenedes tuleb aeg-ajalt suurendada kaalude massi, millega tehakse harjutusi ning samas pikendada ka trennide aega. Oluliseks peetakse ka toitumist. Enne trenni tuleb süüa süsivesikute rikka toitu, mis annab palju energiat ning mis võimaldab teha tööd täies ulatuses. Trenni järel tuleb süüa valgu- ja vitamiinirikka toitu. Mõned peavad oluliseks toidulisandite kasutamist nagu vitamiinitabletid, spordijoogid, proteiinipulbrid jne, kuid paljude spordiharrastajate seas on levinud arvamus, et kõik kasulikkud toitained tuleb saada toidust. 3.Jooksutreening ja selle ülesehitus. Jooksmine on inimesele iseloomulik kiire liikumine. Täpsemalt öeldes on jooksmine järjestikuste hüpete kompleks. Joosta võib väga erinevalt : väga kiiresti, kiirest, parajalt, aeglaselt, väga aeglaselt jne. Iga indiviidi jooksmist võib aga trenniga paremaks muuta. Kõike jooksutreeninguid ühendavad järgmised
10-11 6. Kasutatud kirjandus lk.12 Sissejuhatus Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes õnnetusjuhtum. Spordiharrastajate seas olid vigastusterohkeimad spordialad jalgpall ning saali- ja jäähoki. Vaba aja veetmisel naudivad inimesed oma puhkust ning tõenäoliselt on ohutus viimane asi, mille peale sel ajal mõeldakse. Samas võivad aga ka vaba aega veetes ja sportides juhtuda õnnetused, mis võivad lõppeda vigastuste tekke ning isegi surmaga. Seetõttu on oluline järgida ka puhates (näiteks telkimas olles, grillides, reisides jne) ja sporti tehes ohutusnõuandeid. Sportimine: Näiteks on statistika
kontseptuaalseid , eetilisi ja moraalseid norme, millede järgimine ei ole kirjalikult sätestatud. Nende reeglite eiramine vôib aga kaasa tuua karistusi ebasportlik käitumine, dopingu kasutamine jms. Seega vôimaldavad reeglid rakendada spordi kontsepstsioone praktikas kirjapandud reeglid tagavad ka kirjutamate reeglite täitmist. 4. Spordireeglite tähendus käitumisele. 4.1. Spordireeglid kindlustavad spordiharrastajate vajaduste rahuldamise olles eetilise ja moraalse käitumise aluseks spordis. Môiste "määravad reeglid" näitab eeldatavasti fakti, et reeglid on praktika iseloomustamise ja selle muutmise aluseks. Spordi môistes tähendab see seda, et kui reegleid ei eksisteeri ei eksisteeri ka sporti. Vastupidiselt Volkmakerile arvan ma, et sport on määratletud tema reeglitega. Siiski ei saa me rääkida erinevate spordialade reeglitest kui ainsatest olemasolevatest reeglitest
annaabi.ee 
