õiged Tervisesport Eestis Tervisesporti teeb Eestis iga kolmas inimene. Siin tegeleb vabal ajal spordiga ligi 425 000 inimest ning kõige aktiivsemad nendest on noored, vanuse kasvades väheneb ka harrastajate arv. Tuleb ka ilmsiks tõsiasi, et kõrgema haridusega inimeste seas on rohkem spordiga tegelejaid ning kõrgharidusega inimesed säilitavad tervisespordi harrastamist ka vanemas eas. Valdav osa inimesi ei käi spordikulbis, vaid spordib ,,omal käel". Eestis kõige harrastatavamad tervisespordi olümpiaalad on jalgpall, korvpall ning ujumine. Mitteolümpiaaladest on kõige populaarsemad fitness, aeroobika ja võistlustants. Tervisespordi alad Toon välja levinumad alad just Eestis: Jooksmine Kõige kiirem ja lihtsam viis enda treeninguks. Seda saab teha igal pool, iga ilmaga ning suurt varutust pole ka vaja. Tänapäeval on võimalik minna terviseparkidesse, kus on
Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. Sportimine meie elus Spordi ajalugu on pikk, kuid spordiharrastuste laialdane levik jääb siiski vaid käesoleva sajandi, eriti viimase kolmekümne aasta piiridesse. Üldiste arvestuste kohaselt on praegu maailmas umbes 1 miljard aktiivset spordiharrastajat, kusjuures Lääne majanduslikult kõrgesti arenenud maades spordib keskmiselt iga teine inimene. Inimese üheks tähtsamaks kehaliseks võimeks peetakse tänapäeval vastupidavust (jooksukross, rännak, suusatamine, ujumine, matkamine). Spordirajatised Kuna sport nõuab võistlusreeglite järgimiseks kindlaid tingimusi, viib see sportimise keskkonna ehitamisele võistlusreeglitele vastavalt. Staadion on rajatis, mis võimaldab mitmete erinevate spordivõistluste läbiviimist, peamiselt kergejõustiku aladel. Sisevõistluste jaoks ehitatakse võimlaid
Ausa mängu mõistmine kerkib teadvusesse hetkel, kui inimene seletab enesele, miks ta spordib. Kas eesmärgiks on järjekordne karikas- siis on tegemist kollektsionääriga, raha- järelikult ärimees!? Sportlane on substants, kes pürgib eneseületuseni. Tõelise sportlase huviorbiiti kuulub hoopis pidev enesetäiendamine ja isiksuse kujundamine, loomulikult ka treeningute väliselt. Tasa ja targu püüdleb ta oma ihaldatuimate unistuste poole, kaaslasteks enesusk, sihikindlus ja ausus. Sport on iseloomuomadus või isegi eluviis,
Pärast sportimist ostavad inimesed reeglina (spordi)jooki. Ja SKP muudkui kasvab. Aga kui minna metsa jooksma, siis selle mõju SKP-le on vaid dresside ja jalanõude ostmine. Kui ise muru niita, siis aitab SKP kasvule kaasa ainult muruniiduki ostmine ja bensiini või elektri kulu. Aga kui seda teenust sisse osta, siis suureneb tööhõive ja riik saab käibemaksu, sotsiaalmaksu, üksikisiku tulumaksu – ning SKP kasvab tunduvalt rohkem. Seega inimene, kes spordib väljas värskes õhus ja niidab ise muru, kasvatab SKP-d vähe. SKP ei arvesta sissetulekute jaotust. Näiline majanduskasv peidab aga tihti kasvavat lõhet elanikkonna rikkama ja vaesema osa vahel, mis on riigile sotsiaalselt ohtlik. SKP-d suurendavad kuritegevus, lahutused, kindlustuskulutused, loodusõnnetused. Kuri- tegevus suurendab SKP-d turvafirmade teenuste, elamute kindlustamise ja vanglate
annaabi.ee 
