ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese elus: + -piimhappebakterid bakter haigusedetanooli tootmineravimite tootmiseksreovete puhastamiseksBakterirakk:tuuma pole.pärilikuse ainemitokondreid poleLoomarakk:tuum esinebpärilikuse ainemitokondrid olemas-varustavad rakku energiagaTaime-ja loomaraku erinevus:rakukestkloroplastid(taimerakk)vakuool(taime
riknemise (käärimine, hapnemine ). Nad lagundavad toiduaine koosseisu kuuluvaid valke, rasvu, süsivesikuid, muudavad toidu välimust, maitset ja lõhna. Osa mikroobe ei lagunda toitaineid, vaid eritavad toidusse inimesele kahjulikke toksiine, mis põhjustavad toidumürgistusi. Mõned mikroobid tekitavad inimese organismi sattudes nakkushaigusi (düsenteeria, tüüfus, tuberkuloos). Halbades keskkonnatingimustes (kuivus, toidupuudus, ebasobiv temperatuur) muutuvad mõned mikroobid spoorideks ehk eoselisteks vormideks. Eoste moodustumisel kaotab mikroob osa veest, väheneb mahult ja kattub tihke kestaga. Eosed hukkuvad keetmisel alles 4...5 tunni pärast. Eoseid moodustavaid baktereid nimetatakse batsillideks. Eosed ei paljune ega toitu, kuid võivad aastate vältel eluvõimelistena püsida, soodsaisse tingimustesse sattudes nad paisuvad, veesisaldus suureneb, nad hakkavad kasvama ja muutuvad bakterirakkudeks. Elusa inimese või looma organismis ei moodustu eoseid kunagi
· pakendi tüübist ja kvaliteedist · käsitlemise, transportimise ja serveerimise temperatuurist ning hügieenist Patogeensed mikroobid · Bakterid, seened, mis põhjustavad inimeste haigusi · Haiguse raskus oleneb mikroobi tõvestusvõimset/virulentsusest/ organismi pääsenud mikroobide hulgast ja paljunemise kiirusest ning organismi vastupanuvõimest. Halbades keskkonnatingimustes ( kuivus, toidupuudus või ebasobiv temperatuur) muutuvad mõned mikroobid spoorideks ehk eoselitseks vormideks Eose moodustumisel kaotab mirkoob osa veest, väheneb mahult ja kattub tihke kestaga. Eosed hukkuvad keetmisel 4-5 tunni pärast. Eosed ei paljune ega toitu, kuid võivad püsida eluvõimelistena aastaid. Soodsatesse tingimustesse sattudes nad paisuvad, veesisaldus suureneb, hakkavad kasvama ja muutuvad bakteri rakkudeks. Elusa looma või inimese organismis ei moodustu spoore kunagi. Hapniku vajaduse järgi liigitatakse mikroobid aeroobseteks ja anaeroobseteks.
Selle tulemusena kaotab repressor võime seonduda DNA-ga ja tema poolt pärsitud geenid aktiveeruvad. Lisaks A-faktorile sünteesitakse ka teisi autoregulatsoorseid faktoreid nagu B-faktor (sarnaneb struktuurselt cAMP-le) ja panamütsiin (seente ja bakterite vastase toimega makroliidide segu, mis madalal kontsentratsioonil indutseerib sporangiumi teket). 3. SapB valk (small aerial mycelium protein). SapB assotsieerub S. coelicolor'i spoorideks diferentseeruvate rakkude pinnaga ja toimib diferentseerumise ekstratsellulaarse induktorina. Streptomütseetide sporulatsiooniga seotud geenide identifitseerimisel on kirjeldatud terve rida mutante. 1) bld (bald) mutandid spoore moodustavat mütseeliumi ei arene ja spoore ei teki; 2) whi (white) moodustub küll spoorideks diferentseeruv mütseelium, kuid erinevalt metsiktüüpi bakteritest spoorid ei pigmenteeru. Myxococcus xanthus'e multitsellulaarne diferentseerumine
hetkeline väljapääs olukorrast viib hiljem rakkudele kahjulike mutatsioonide akumuleerumisele. 84 18. Sporulatsioon ja rakkude diferentseerumine Sporogeensete bakterite (Bacillus, Clostridium, Streptomyces, müksobakterid) spoorid on võimelised pikaajaliselt taluma ekstreemseid keskkonnatingimusi. Sõltuvalt organismist toimub sporulatsioonil kas individuaalsete rakkude etapiviisiline diferentseerumine spoorideks või kompleksne multitsellulaarne areng, kus spoorid arenevad ainult osadest rakkudest. Bacillus subtilis'e sporulatsioon Soodsates kasvutingimustes jagunevad B. subtilis'e rakud vegetatiivselt, kuid nälgimisel või suure rakutiheduse korral hakkavad järk-järgult toimuma morfoloogilised muutused. Rakud valmistuvad jagunema asümeetriliselt. Sporulatsioonil eristatakse erinevaid staadiume. Enne sporulatsiooniseptumi moodustumist (see koosneb 2-st membraanist, mille vahel on õhuke
lõpus on adhesiivne struktuur, mis vastab makroorganismi glükoproteiinidele ja glükolipiididele § Teatud pilid osalevad geneetilise materjali ülekandel bakterite vahel Nukleoid § Bakteri genoom ehk kromosoom. § Puudub tuumamembraan. § Nukleoid ei pooldu mitoosiga. § Kaheahelaline, helikaalne ja hästi keerdunud DNA molekul § Plasmiidid - väikesed tsirkulaarsed DNA molekulid, paiknevad tsütoplasmas genoomist sõltumatult Eosed § Nimetata ka spoorideks, endospoorideks. Valmistavad raskusi steriliseerimisel, sest väga resistentsed kemikaalidele, temperatuurile. § Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes. Haigustekitajatest esinevad Bacillus spp. ja Clostridium spp. § Eosed ei sisalda peaaegu üldse vett, metaboolne aktiivsus puudub, sisaldavad Ca++ ja dipikoliinhapet. § Muutumine vegetatiivseteks vormideks toimub minutite jooksul.
annaabi.ee 
