sisaldavad peeneid osteotsüütide jätkeid · Osteoklastid on mitmetuumalised makrofaagid, mis on võimelised resorbeerima luud. Aeglaselt luu pinnal liikudes lahustavad ja resorbeerivad osteoklastid luu põhiainet - paiknevad Howshipi (erosiooni) lakuunideks Lamellaarne luukude (textus osseus lamellosus) · Plinkollus (substantia compacta) pikkade luude diafüüsis ja lamedate luude väliskihis. Koosneb osteonide e. Haversi süsteemist · Käsnollus (substantia spongiosa) pikkade luude mõlemas otsas, lühikestes luudes (käsnluud) ja lamedate luude keskosas. Koosneb luupõrkadest ja ei moodusta osteonide süsteemi Haversi süsteem e. osteon · Silindriline struktuur, mille pikitelg on paralleelne luu pikiteljega. · Osteoni e. Haversi kanal · Volkmanni e. perforeerivad kanalid · Osteoni kanalit ümbritsevad kontsentrilised luulamellid (osteoni lamellid). · Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel olevates luulakuunides
kämmal METACARPUS Südamepaunaõõs cavum pericardii sõrmed DIGITI MANUS kõhuõõs cavum abdominis käe selg DORSUM MANUS vaagnaõõs cavum pelvis käe pihk PALMA MANUS luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KERESKELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum
kõhuõõs cavum abdominis Vaba alajäseme luud: vaagnaõõs cavum pelvis Reieluu femur Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KER ES KELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum
(Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre/küünarvarre sirutamine) II Variant 1. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on ja ladinakeelne nimi? (Kaela osa -7 lüli-; rinna osa – 12 lüli -; nimme osa – 5 lüli; ristluu – 5-st osast kokku kasvand-; õndraluu – 2 kuni 4 lüli) 2. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? (Sisekihti nimetatakse – käsnolluseks ehk spongiosa, pindmistkihti nimetatakse - plinkolluseks ehk kompakta) B: Millega on täidetud toruluu otsad? (punane üdi, kollane üdi) C: Millega on luu kaetud liigespindadel? (Liigesekõhrega) 3. Nimeta luuühendusi: A: On luuühendus, aga ei ole liiges (sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid) 4. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? (Abaluu ja õlavarreluu) B: Mis tüüpi liiges? ( Keraliiges) C: Nimeta liikumisteljed? (Frontaaltelg, Sagitaaltelg, Vertikaaltelg) 5. Põlveliiges:
siirdeepiteel 2) Silelihaskude 3) Adventitsiaalkiht 4) Osaliselt kõhukelme Kusepõie mahtuvus on 500-700 ml. Isotoonilise lahuse osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. Neeru läbilõikel on näha esmasuriini tekke struktuurid päsmake Reniin toodetakse neeru jukstaglomerulaarrakkudes (nimeta elund ja rakud) ja tema toimel diurees suureneb. Kusepõiest uriini sattumist kusejuhasse takistavad (nimeta) kaks kusejuhaklapikut. Nimeta mehe kusiti osad eesnääre, membraanosa, spongiosa 14 Nimeta mehe kusiti kõverused häbemeluudealune kõverik ja häbemeluude-eesne kõverik (2p) Kontinents on kusepõie võime täituda uriiniga ja selle tagab silelihaskiudude toonuse langus. Seedekanalis leidub sfinketerid (kus) niude ja umbsoole vahel(2p) Magneesiumi talletatakse inimorganismis (nimeta elundeid) südames, luudes.
M. triceps brachii. Pikk pea algab abaluu pealt Keskmine (mediaalne) pea algab õlavarreluu tagumiselt pinnalt mediaalselt Külgmine (lateraalne) pea algab õlavarreluu tagumiselt pinnalt lateraaselt. Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre/küünarvarre sirutamine. 47. Kuidas nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Millega on täidetud toruluu osad? Millega on luu kaetud liigespindadel? a) Sisekiht käsnollus (spongiosa) Pindmiskiht plinkollus (kompakta) b) Punase ja kollase üdiga. c) Liigesekõhrega. II Variant 1. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on ja ladinakeelne nimi? (Kaela osa -7 lüli-; rinna osa 12 lüli -; nimme osa 5 lüli; ristluu 5-st osast kokku kasvand-; õndraluu 2 kuni 4 lüli) 2. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? (Sisekihti nimetatakse käsnolluseks ehk spongiosa,
– ductuli prostatici - palju laiem kui mehekusiti Pars membranacea - ostium urethrae internum - umbes 1 cm - ostium urethrae externum – avaneb tupeesikus - läbib urogenitaaldiafragma - musculus sphincter urethrae – urogenitaaldiafragmas Pars spongiosa - seinakihid samad, mis mehekusitil - umbes 16 cm - lamina propria – tihe veenipõhimik, mis sarnaneb mehekusiti - sugutikäsnkehas – corpus spongiosum penis’es käsnkehale ja mille survest on valendik ristilõikes tähekujuline - mõlemad otsas on paksenenud
Luulamellid (Haversi lamellid) Vahelamellid · Kiudude hulga järgi Fibrilllamellid Tsementlamellid · Värvumise järgi polariseeritud valguses: Isotroopsed (I) lamellid Anisotroopsed (A) lamellid a) Kompaktaine e. plinkollus (substantia compacta) Pikkade luude diafüüsis, lamedate luude väliskihis. Lamellaarne ehitus, koosneb Haversi süsteemidest. b) Käsnollus (substantia spongiosa) Pikkade luude epifüüsis ja diafüüsis kompaktaine all, lühikestes luudes, lamedate luude keskosas. Koosneb luupõrkadest, ei moodusta Havesi süsteeme. Jämedakiuline luukude Esineb loote skeletina, kõõluste ja ligamentide kinnituskohtades, koljuluude õmblustes ja alveolaarluu. Puudub lamellaarne ehitus, koosneb jämedatest kollageensete kiudude kimpudest. Luude arenemine Intramembranoosne luustumine e. ossifikatsioon mesenhüümi rakkude
HALLAINE - seljaaju ristlõikel H-tähe või liblika kujuline - canalis centralis (A1) – hallaine keskel neuraaltoruõõne jäänus võib vanemas eas kohati umbuda - ventriculus terminalis (C1) – väike laiend conus medullaris’e piirkonnas Osad 1. Cornu dorsale (A2) basis (A3) cervix (A4) caput (A5) apex (A6+7) substantia galatinosea (A6) – sültja konsistentsiga poolkuukujuline tipupiirkond zona spongiosa (A7) – käsnjas tipuosa zona terminalis (A8) – valgeaine, mis eraldab zona spongiosa’t välispinnast 2. Cornu ventrale (A9) 3. Substantia intermedia (A10+11) vahepealne hallaine Substantia intermedia lateralis (A10) – dorsaal- ja ventraalsarve vahel ja moodustab seljaaju torakolumbaalosa segmentides (C 8, Th1-12, L1-3) cornu laterale (A12) Substantia intermedia centralis (A11) – tsentraalkanali ümber
annaabi.ee 
