Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"splaissimise" - 5 õppematerjali

Molekulaarbioloogia
194
docx

Molekulaarbioloogia

mis modifitseerib mRNA 5’ otsa (lisab esimesele G nukleotiidile). GpppGpN – ahela pikenemine. Ahelat alustatakse ka 5’ fosfaadiga. Inimesel umbes 57 lisafaktorit. RNA polümeraasiga seonduvad valgud elongatsiooni ajal: capping enzyme – paneb 5’ cap-i otsa. Paneb 7st positsioonist metüleeritud G nukleotiidi m7 G produktiks. sellega märgitakse ära kõik RNA produktid. Kui esineb m7 geen – see struktuur asub 5’ otsas, siis saab aru, et tegu on mRNA-ga. Vaja eristada splaissimise ja transpordi jaoks. Tuleb eristada kõigest. mRNA-d sünteesitakse palju ja erinevates piirkondades. Ribosoomi RNA-d sünteesitakse ainult tuumakestes. Valmiva RNA karboksüterminaaalse otsaga seonduvad mRNA splaissimisel osalevad valgud ja neid on palju. 5’ otsa modifitseerimisel mRNA suunatakse splaissimise masinavärki, mis hakkab kontrollima, kas tal esinevad intronite alguse ja lõpu signaalid. See on polümeraas II sõltuv. seondub RNA polümeraasi karboksüterminaalse domääniga

Bioloogia → Bioloogia
87 allalaadimist
Genoomi struktuur ja funktsioon
74
docx

Genoomi struktuur ja funktsioon

interkromatiini kompartmendiks (IC). 10 nm fiiber ebakorrapärases olekus, mis on dünaamilise liikumisega või klasterdunud CT-tes avatud ja suletud kompartmentite gloobulites. Mudeli kohaselt asuvad aktiivsed geenid territooriumite pindadel ning mRNA transkriptid vabanevad IC ruumi. Kromatiini domeenid on kromosoomide territooriumite komponendid. Interkromatiinne kompartment esineb kromatiini domeenide vahel, see on DNA-vaba piirkond ning sisaldab splaissimise spekleid. Perikromatiinses ruumis toimub perikromatiini fibrillide tootmine. Iga fibrill kannab vastset transkripti erinevatelt geenidelt. Splaissimise speklid varustavad fibrille splaissimise faktoritega. 4 • CT-de ruumiline paigutus tuumas – üldised tendentsid Iga kromosoom hõivad kindla territooriumi interfaasi tuumas ning need territooriumid ei kattu üksteisega. Geenirikkad kromosoomid paiknevad rohkem

Bioloogia → Geneetika
75 allalaadimist
Molekulaar- ja rakubioloogia KT II
10
docx

Molekulaar- ja rakubioloogia KT II

37. Mis on GT-AG reegel? GT-AG reegel: peaaegu kõik eukarüootsed intronid algavad GT nukleotiidse järjestusega ja lõpevad AG. (vastavalt RNA'l (kust splaising tegelikult toimub) GU-AG). 38. Kirjelda mehanismi, mille abil tuumsest pre-mRNAst kõrvaldatakse intronid. Sai vist juba 35das küsimuses kirjeldatud. 39. Kirjelda protsesse, mille tulemusena tekib ühest pre-mRNAst hulgaliselt erinevaid mRNAsid. Aleternatiivne splaising. Splaissimise käigus lõigatakse välja ka erinevas kombinatsioonis eksoneid. Sellist splaisingut reguleeritakse tavaliselt rakutüüp-spetsiifiliselt. Üheks võimaluseks on splaisingu regulatsioon, kus ühel geenilt pärit erinevad mRNAd ekspresseeruvad erinevates raku või koe tüüpides. Teistel juhtudel alternatiivne splaising võib toimuda samas raku tüübis vastuseks reinevatele keskkonna-ja raku arengut määravatele ¬signaalidele

Bioloogia → Molekulaar - ja rakubioloogia...
299 allalaadimist
Biokeemia II testiks
12
pdf

Biokeemia II testiks

DNA on antiparalleelne kaksikheelik. Võib olla tsirkulaarne (prokarüootides) või lineaarne. Kompkaten ja tihedalt pakitud. Eukarüootne DNA kerituna ümber histoonvalkude moodustab nukleosoome. Eukarüootne mRNA (maatriks-RNA) vahendab geneetilist koodi. DNA transkriptsiooni käigus sünteesitakse heterogeenne tuuma RNA, kus vahelduvad intronid (vahejärjestused) ja eksonid (kodeerivad järjestused), sisaldab polü-A saba (seotud RNA stabiilsusega). Splaissimise käigus lõigatakse intronid välja ning saadakse küps mRNA. rRNA (ribosoomne RNA) ­ ribosoomi struktuuri ja funktsiooni alus. tRNA (transpordi RNA) kannab aminohappeid valgusünteesis. Lühikesed polünukleotiidahelad ­ 73-94 jääki. Mitmed alused on metüleeritud. Iga aminohappe jaoks on vähemalt üks unikaalne tRNA. 3'-terminaalne järjestus on alati CCA. snRNA (väike tuuma RNA) on oluline eukarüootsete geenide esmaste

Keemia → Biokeemia
493 allalaadimist
BIOKEEMIA harjutustunni küsimuste vastused II KT-ks
73
pdf

BIOKEEMIA harjutustunni küsimuste vastused II KT-ks

kolm silmust ja üks ,,tüvi", kus on 3' ja 5' ots, tüve vastasoleva silmuse ots on antikoodon) ja tertsiaarstruktuure rRNA ­ eristatakse primaar-, sekundaar-, tertsiaar- ja kvarternaarstruktuure c) bioloogiline roll ­ tRNA ­ ülesandeks aminohapete transport valgu sünteesis. Iga aminohappe jaoks vähemali üks unikaalne tRNA. mRNA ­ vahendab geneetilist koodi. DNA transkriptsiooni käigus sünteesitakse heterogeenne tuuma RNA, kus vahelduvad intronid ja eksonid. Splaissimise käigus lõigatakse intronid välja ja saadakse küps mRNA. rRNA ­ ribosoomide struktuuri ja funktsiooni alus, toimib toena ribosoomsetele valkudele snRNA ­ on oluline eukarüootsete geenide esmaste transkriptide protsessingul küpseks mRNA'ks enne eksporti tuumast tsütoplasmasse. siRNA ­ osaleb transkriptsioonijärgses geenide vaigistamises d) lokalisatsioon rakus ­ RNA'd sünteesitakse tuumas, seejärel transporditakse aga tsütoplasmasse 13

Keemia → Biokeemia
117 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun