sümbolite ja metafooride ohtras kasutamises. 1960 aasta lõpu teatriuuendust saatis noore lavastajapõlvkonna laiem tulek (Mikk Mikiver, Kalju Komissarov, Ingo Normet, Raivo Trass, 1970. aastate keskelt ka Merle Karusoo, Lembit Peterson, Juhan Viiding, Mati Unt),siis imbusid uued võtted suhteliselt kiiresti laiali ning muutusid ajapikku publikule mõistetavaks. Lõplik tunnustus saabus Jaan Toominga suurlavastustega 1970. aastate lõpupoolel; vaimult iseloomustas neid pööre spirituaalsetesse otsingutesse, sageli ka folkloorihuvi. Samas hakkas metafoorilis-füüsiline teater järjest laiemale kandudes lahjenema ja põnevust kaotama, aga esialgu hoidsid üldpildi rikkust teistsugused lähenemisviisid.Lavakeele vabadus ja keerukus kajastus ka ajajärgu juhtivate dramaturgide Enn Vetemaa, Vaino Vahingu, Rein Saluri ja Jaan Kruusvalli näidendites. Tagantjärele üllatab kogu tollase teatriuuenduse vastavus maailmateatris parajasti toimunud
Mediteerimisseansi lõppedes pöördub vaim igapäevaste kavatsuste ja ettevõtmiste juurde nüüd on sellele aga lisandund uut mõtteselgust ja -jõudu, samuti on suurenenud võime julgelt vastu astuda väljakutsetele ja pingetele, mida elu teele pidevalt veeretab. Mõned inimesed kujutlevad meditatsiooni kui mingist arusaamatust idamaisest müstitsismist läbiimbunud tegevust, kuid mediteerija ei pea selle kunsti omandamiseks religioosetesse ja spirituaalsetesse õpetustesse sukelduma. Meditatsioon on tegelikult väga lihtne viis, et valgustada vaimu, unustada igapäevane stress ja keskenduda ainult vaimsele lõõgastumisele. Meditatsioon ei vii reaalsest maailmast eemale, vaid aitab meil selles tegutseda selgepilgulisemalt ja tõhusamalt. Ta annab võime olla tundlikum ja mõistvam kaasinimeste ja looduse vastu, kuna ta arendab inimeses arusaamist kõige ümbritseva ühtsusest ja vastastikkusest sõltuvusest, ning seeläbi
.. omandada Kõigil on võrdsed võimed areneda Kõikidel ühiskondadel on kultuur aga erineval määral võrdleb kultuuri ja tsivilisatsiooni Kultuurievolutsiooni 3 peamist tasandit: 1. Metslased ehk kütid-korilased 2. Barbarid ehk loomade kodustajad, karjapidajad 3. Tsiviliseeritud inimesed algab kirjakunstiga Ei näidanud üleolekut nö metslastest rääkides Religioon ehk usk spirituaalsetesse olenditesse; Tylor tahtis luua teooriat religiooni kujunemisest usk ei ole mitte jumaliku ilmutuse tulem vaid inimeste endi pingutuste tulemus maailma edna jaoks lahti mõtestada või seletada Nimetab religiooni aluseks animismi inimeste esivanemal oli probleem: mis eristab elusat elutust ja mis põhjustab une, transi, haiguse, surma; kes on need kujud, kes ilmuvad silmade ette magades religioon on katse seletada unenägusid ja hallutsinatsioone
palju teisi omadusi ning harjumusi, mis inimene ühiskonna liikmena on omandanud. kultuurievolutsiooni 3 tasandit Tylor võrdles kultuuri tsivilisatsiooniga ning jagas inimkonna erinevatesse gruppidesse, kes on erineval määral kultuursed. Eristas kolme erinevat tasandit vastavalt kultuuri arengule: 1) metslased; 2) barbarid; 3) tsiviliseeritud inimesed. Tylori religioonikäsitlus Tylor tahtis luua teooriat religiooni päritolust. Defineeris religiooni, kui usku spirituaalsetesse olenditesse. Sellest tulenevalt võttis kasutusele mõiste animism. Animism usk hingedesse, mis tekkis vajadusest eristada elusat elutust ning seletada unenägusid hallutsinatsioonidest. Tylori arvates usk ei ole mitte jumaliku ilmutuse tulemus, vaid inimeste endi pingutuste tulemus maailma seletamiseks. James Frazer (1854-1941) oli mütoloogia uurija, keda on peetud ka üheks moodsa antropoloogia isaks. Frazer oli 19 saj. üks peamisi evolutsiooniteoreetikuid
annaabi.ee 
