spirituaal on vaimulik koorilaul, mis kujunes välja Aafrika rituaalsete laulude ja euroopaliku muusika segunemisel. See protsess kandis osalt ka vägivaltset iseloomu, kuna orjadel ei lubatud oma suguharu religioosset kombestikku järgida, vaid sunnit neid liituma kristliku kirikuga. Spirituaali euroopalik pale avaldub harmoonias, meloodikas ning lihtsamate vormielementide (fraas,periood) kasutamises. Ühine nii Euroopa kui ka Aafrika kultuurile on spirituaalides esinev pentatooniline helilaad (anglokeldi muusika) ning koori ja eeslaulja vaheldumisel põhinev esituslaad. Aafrika tagapõhi kajastub sügavalt hingestatud väljenduslaadis, rikkalike kaunistustega meloodikas ning elavas punkteeritud rütmikas. Spirituaalides pöörduti palvetega Looja poole ning neisse oli metafooridena peidetud ka lootus orjapõlvest vabanemiseka(põgenemiseks). Spirituaali kuningannaks peetakse New Orlendsis sündinud Mahalia Jacksonit(1911-1972)
ühislaulud, siis bluus on eranditult soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid. Kuna sõna blue tähendus inglise keeles on ka "rusutud, nukker, sünge", siis on enamik bluuse nukra alatooniga. Bluus tekkis juba pärast Ameerika kodusõda (1861- 1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjuse kaotamine polnud ilmselt mitte see suur vabanemine, mida põlvkonnad allasurutud orje olid oodanud ja paljudes spirituaalides palavalt palunud. Tekkisid vabade palgatööliste perekonnad, kellel keegi enam toitu ega peavarju ei garanteerinud. Vabastatud orjal puudus sotsiaalne ja õiguslik kaitse, tal oli raskusi töö leidmisega ning tasu kattis vaevu elatise ja eluaseme kulud. Bluusi loojateks võib pidada Mississippi suudme äärsetel aladel töötanud mustanahalisi orjasid, kes töö ajal laulsid stiilis, millesse oli kokku segatud töölaule, lastelaule, inglise ja šoti ballaade ning niisama ulgumist.
neis lauldakse taevastest asjadest. Otsides laulust lohutust ja kergendust maapealsetele piinadele, ei põgene neegrid siiski reaalse tegelikkuse eest. Nad kujutavad teostamatuid unistusi juba täna täituvatena, sidudes neid tihedalt oma igapäevaeluga. Ristiusu jumal ei ole nende jaoks püha vihaga olend, keda peab kartma-pigem inimlike joontega, hea ja abivalmis. Sügavalt haarav on üksindustunne ja suur inim lik kurbus paljudes kauni m eloodiaga spirituaalides ("Nobody knows the trouble I see" -"Keegi ei tunne mu muret"). On aga ka heatujulisi, naljatavaid tekste: "V ana saatan on toim ekasvanam ees,ta veeretab kive m u teele,issand Jeesusagaon m u südam esõber,tem aveeretab need jällem inem a." Omaette tähtsus on neil spirituaalidel, milles avalduvad vabadusideed. 1663-1863 aastatel oli Ameerikas üle kahesaja neegrite ülestõusu ja vandenõu. Paljud vaimulikud laulud hakkasid kuuluma Ameerika olustikku. Neegrid laulsid spirituaale
Otsiti lohutust maapeal olevatele piinadele, mis on saanud osaks tänu valgete inimeste toodud orjusele. Nende lauludest tuleb välja, et nende jaoks on ristiusus eksiteeriv Jumal mitte kõrgel taevas, vaid pigem meie juures maapeal ning kõigi meie tavaliste inimeste sarnane. Nad kujutavad teostamatuid unistusi juba täna täituvatena, sidudes neid tihedalt oma igapäevaeluga. Sügavalt haarav on üksindustunne ja suur inimlik kurbus paljudes kauni meloodiaga spirituaalides ("Nobody knows the trouble I see" - "Keegi ei tunne mu muret"). On aga ka heatujulisi, naljatavaid tekste: "Vana saatan on toimekas vanamees, ta veeretab kive mu teele, issand Jeesus aga on mu südamesõber, tema veeretab need jälle minema." 7 Paljud vaimulikud laulud hakkasid kuuluma Ameerika olustikku. Neegrid laulsid spirituaale sageli töö juures ja puhkhetkedel, väljaspool otsest seost usuliste talitustega. 1663-
annaabi.ee 
