384. aastal eKr Stageiras, väikeses rannikulinnas Chalkidike poolsaarel. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntas II ihuarst. Aristotelese filosoofilist arengut mõjutas otsustavalt vahetu kontakt meditsiini kui praktilise teadusega, mis ammutab oma teadmised looduse vaatlemisest. 367. aastal läks ta Ateenasse, et õppida filosoofiat. Ta asus Platoni Akadeemiasse ning jäi sinna kahekümneks aastaks, kuni Platoni surmani. Kui Akadeemia juhtimise võttis üle Platoni vennapoeg Speusippos, lahkus Aristoteles Ateenast. Kolm aastat veetis ta Väike-Aasias oma endise kaasõpilase, Atarneuse ja Assose valitseja Hermeiase õukonnas, pühendudes filosoofilisele ja loodusteaduslikule uurimistööle. Ta abiellus Hermeiase sugulase Pythiasega ja neil oli tütar. Aristotelese teine naine Herpyllis oli tema poja Nikomachose ema. Pärast peatumist Lesbosel Mytilenes 344 345 eKr võttis Aristoteles Makedoonia kuninga
traditsioonilise hariduse, mis tipnes seitsmeteistkümnendal eluaastal teekonnaga Ateenasse, kus temast sai Platoni õpilane. Ta jäi sinna kahekümneks aastaks ning lahkus alles siis, kui Speusippos, Platoni järglane akadeemia juhina, andis filosoofilistele uuringutele matemaatilise kallaku, mis Aristotelesele, kes oli kõike muud kui matemaatik, polnud meelepärane. Pärast kahtteist Põhja-Kreekas veedetud aastat naasis Aristoteles 355. a. Ateenasse ning rajas oma filosoofiakooli Lykeioni ( ladinapäraselt Lyceum), mis jäi uurimis- ja õpetuskeskuseks seni, kuni Rooma keiser Justinianus selle 860 aasta pärast sulges. Aristoteles eristas filosoofias 3 erinevat osa
Theophrastos juhtis Lükeionit üle 34 aasta. Lükeion saavutas tema ajal õitsengu (kuni kaks tuhat õpilast). Süüdistus ateismis sundis teda Ateenast lahkuma kuid varsti kutsuti ta auga tagasi. Eudemos Rhodosest ( ak ~300)tegeles loogikaga. Straton (skolarh 287. e.m.a., juhtis kooli 8 aastat, suri 270 e.m.a.). Antiikajal nimetati Stratonit "füüsikuks", kirjutas teoseid samuti loogika, eetika ja poliitika alalt. AKADEEMIKUD. Pärast Platonit oli skolarhiks Speusippos ( 409-339 eKr). Xenokrates Chalkedonist ( 395-314 eKr.). Jaotas filosoofia kolme ossa: dialektikaks (ka loogika ja tunnetusteooria), füüsikaks (natuurfilosoofiaks) ja eetikaks. Vastupidi Aristotelesele väitis Xenokrates, et õnnelikkuseks on paljast teoreetilisest tarkusest vähe, seda on vaja täiendada praktilise tarkusega. Herakleides Pontikosest (390-310): Nii ka keha, mis näib pidevana, koosneb tegelikult pidevuseta elementidest. Aatomid on liitunud kosmoseks jumaliku mõistuse mõjul
Hilisematest teostest on tuntumad "Parmenides", "Politikos" ("Riigimees"), "Timaios" ja "Nomoi" ("Seadused"). Platoni rajatud Akadeemia ajalugu jagatakse 3 perioodi: 1. Vana akadeemia Platoni surmast a-ni 260 e. Kr. 2. Keskmine akadeemia 260 e. Kr.- uue ajaarvamise algus, platonism asendub skepsisega. Esimene selle ajajärgu juhataja Arkesilaos. 3. Noorem akadeemia uusplatonism. Vana akadeemia esimene juhataja pärast P. surma 347-339 oli P. õepoeg ja õpilane Speusippos. Kerged pütagoorlaste mõjud, P.õpetusele midagi uut ei lisanud. Eetikas toonitas range loobumuse põhimõtet. Lõpetas enesetapuga. Järgnesid Xenokrates, Polemon, astronoom Eudoxos, matemaatik Philippos, Krantor ja Krates. Herakleides rajas Pontosesse oma kooli, eemaldus platonismist pütagoorlusse. Keegi neist ei saavutanud Platoni taset, kelle elutööd, küll juba väljaspool Akadeemiat jätkas Aristoteles. 47. Aristoteles (384322 e. Kr.)
annaabi.ee 
