perspektiivis. Nii kulutas perioodil A naine keskmiselt 126 minutit päevas enam majapidamisele ja perekonnale, kusjuures perioodil B oli vastav näitaja 93. Sellegi poolest võib siit järeldada, et naised kulutavad päevas üle tunni aja (perioodil A kahe tunni) rohkem majapidamisele ja perekonnale kui mehed, mis viitabki soorollide võrdlemisi selgele jaotumisele elanikkonna lõikes. Peale üldiste tendentside on käesolevate uuringute põhjal võimalik jälgida ka muutusi spetsiifilisemates valdkondades. Järgnevalt on põgusalt analüüsitud seda, kuivõrd on muutunud inimeste arvutikasutus vabal ajal ning lugemisele kulutatav aeg. Üldistavalt võib öelda, et inimeste arvutikasutusaeg minutites on oluliselt sagenenud, samas kui näiteks lugemisele kulutatav aeg on vähenenud. Nii kulutati perioodil A arvutiga seotud tegevusele keskmiselt 2 minutit päevas (mehed 4, naised 0), samas kui perioodil B oli vastav näitaja 36 ehk arvutikasutus oli kümnendiga 18-kordseks muutunud
93. Eristava hindamise puhul eristatakse õppijate õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel: 93.1. hinne A ehk „suurepärane“ –silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine; 93.2. hinne B ehk „väga hea“ –õpiväljundite saavutamine väga heal tasemel, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemates ja detailsemates teadmistes ja oskustes võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused; 93.3. hinne C ehk „hea“ –õpiväljundite saavutamine heal tasemel, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemates ja detailsemates teadmistes ja oskustes avaldub ebakindlus ja ebatäpsus; 93.4. hinne D ehk „rahuldav“ –õpiväljundite saavutamine piisaval tasemel, mida
PROBLEEMID 3.1.Inimeste teadlikkus 2006.aasta sügisel viidi eurooplaste hulgas läbi uuring Eurobarometer 271, “Europeans and Nuclear Safety”, et selgitada avalikku arvamust tuumaenergia ning selle ohutuse teemal. Uuringu kokkuvõtte kohaselt on tuumaenergia vastuoluline ning uuringu seisukohalt keeruline teema. Kuigi vastanud omavad enamasti tuumaenergia teemal oma arvamust, siis on samas paljud uuringud ka näidanud, et kõnealusel teemal tuntakse end siiski väheinformeerituna ning spetsiifilisemates küsimustes nagu radioaktiivsuse ohutus ning radioaktiivsed jäätmed ei omata täpsemat teavet. Üldiselt erinevad arvamused riikide puhul, kus tuumajaamad on olemas võrreldes maadega, kus neid ei ole. Eurooplased kalduvad tuumaenergiat positiivselt väärtustama, kui küsimuse all on energiasõltumatus (69%), stabiilsemad energiahinnad (50%) ning võitlus globaalse soojenemise vastu (46%). 47% vastanutest arvab, et tuumaenergia asendamine mingi teise energialiigiga ei ole lihtne ülesanne
93. Eristava hindamise puhul eristatakse õppijate õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel: 93.1. hinne A ehk „suurepärane“ – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine; 93.2. hinne B ehk „väga hea“ – õpiväljundite saavutamine väga heal tasemel, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemates ja detailsemates teadmistes ja oskustes võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused; 93.3. hinne C ehk „hea“ – õpiväljundite saavutamine heal tasemel, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemates ja detailsemates teadmistes ja oskustes avaldub ebakindlus ja ebatäpsus; 93.4. hinne D ehk „rahuldav“ – õpiväljundite saavutamine piisaval tasemel, mida
annaabi.ee 
