Muudatused on iga projekti käigus paratamatud. Segaduste vältimiseks on tähtis sisse viia muudatuste tegemise lubade andmise, muudatuste tegemise, tehtud muudatuste kohta info levitamise ja muudatustele eelnenud versioonide arhiveerimise täpne kord. Iga üksiku muudatuse vajaduse peab otsustama spetsiaalne selleks määratud isik (projekti juht). 46. Tarkvara loomise plaan Tarkvara loomise plaani saab lõplikult kokku panna alles pärast süsteem nõuete spetsifitseerimist ja sellest lähtuva tarkvara nõuete spetsifikatsiooni koostamist. Plaan peab sisaldama realistliku tarkvara toote maksumuse ja realistliku valmimistähtaja. Pllani komponentideks on: projektiga valmivad tooted, ülevaatuse ja etapi lõppude kuupäevad, eelarve. 47. Milleks on vaja tarkvara elutsükli mudelit? Elutsükli mudel tekkis projektijuhtide abistamiseks projekti haldamisega seotud tegevuste
kas klient saab selle alusel esitada nõudeid tegelikule vedajale? kas täitis mõne osa teenusest oma töötajatega? kas esitas täisarve kliendile? kas eelnevaid tehinguid oli? Kohtule on see ikkagi "fakti küsimus" Sp juriidilisest klassifitseerimisest Klassikaline Rooma õiguse käsundusleping on piisavalt lai, et katta E funktsioone Selleks, et eristada funktsioone, oleks vaja detailsemat spetsifitseerimist tegutseb ainult agendina, kas kliendi või vedaja nimel tegutseb lepingulise vadajana ise vedu sooritamata tegutseb tegeliku vedajana Forwarder as Commissionare de Transport Civil Law maades eristatakse 2 liiki kommertsvahendust mandate and commission käsund ja komisjon Common Law maades on käsundi analoog agendileping agency mandate is the common law concept of agency. Ühist on nende vahel rohkem kui erinevusi
nõutakse ratsionaalset kontrollitavust. Tegemist on samm-sammulise protsessiga, mille käigus Õe rakendaja konkretiseerib ja spetsifitseerib St talle ette antud eluliste asjaolude suhtes, kuni jõuab Õele vastava lahenduseni – see on hermeneutiline ehk arusaamilisele suunatud protsess, mis lõppeb hermeneutilise pöördepunktiga, mis saavutatakse, kui edasine Õlik ja faktiline tihendamine ei võimalda enam normi spetsifitseerimist ja eluliste asjaolude mõttelist jaotamist. III. 1.4. Topik ja argumentatsiooniprotsess = vöörtusjurisprudents Kõigil Õlikku tähendust omavatel reeglitel on oma koht (kr k topos), kust saame teada reegli Õliku probl lähendamiseks. Topoi on laialdaselt aktsepteeritav seisukoht, mis võimaldab käivitada probl arutelu, probl igakülgselt käsitleda ning jõuda probl lahenduseni. Juhuslikud seisukohad ja suvaline valik on primitiivseks topoiks.
vastavuse leidmisel nõutakse ratsionnalset kontrollitavust. Tegemist on samm-sammulise protsessiga, mille käigus õiguse rakendaja konkretiseerib ja spetsifitseerib seadust talle ette antud eluliste asjaolude suhtes, kuni jõuab õigusele vastava lahenduseni – see on hermeneutiline ehk arusaamilisele suunatud protsess, mis lõppeb hermeneutilise pöördepunktiga, mis saavutatakse, kui edasine õiguslik ja faktiline tihendamine ei võimalda enam normi spetsifitseerimist ja eluliste asjaolude mõttelist jaotamist. Need olid kaks väärtusjurisprudentsile omast lähenemise viisi. Millist osa mängib selles kontekstis seadus? Harva laseb norm end vahetult subsumeerida, sest norm ja eluline asjaolu ei lange enamasti üks ühele koku. 1.4.Topik,/topoi ja argumentatsiooniprotsess Kõigil õiguslikel reeglitel on oma kindel koht, kust me nad võime leida (kr k topos). Toopiline meetod võtab lähetpunktiks probleemi sisu ja püüab leida selle lahendamiseks
annaabi.ee 
