igapäevaõpinguid tegelema hakkab. Alles siis saabub teadmine, et osatakse küll ühtteist endale huvipakkuvast valdkonnast, kuid on siiani veel „miljon asja“, mida kohe kindlasti ei teata ega osata. Maailmas levib arvamus, et valdav osa tööpakkujaid diskrimineerivad töötaja soo suhtes, arvestamata nende haridust. Näiteks võib tuua kõrgharidusega naistöölise ning keskharidusega meestöölise, kes kandideerivad samale ametikohale, olenemata naise spetsialiseeritusest valitakse enamasti tööle meesterahvas, arvates, et mehed on targemad kui naised. Mõned päevad tagasi ütles vanaema mulle, et lõpetanud keskkooli, arvas ta olevat ülearu tark. Nüüd, 50 aastat hiljem, väidab vanaema, et õppida on tal ikka veel vaja, olenemata sellest, et lisaks 11. klassile on ta lõpetanud ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Mida targemaks inimene saab, seda rohkem ta adub, et on veel rohkesti asju, millest ta ei tea ning mille kohta oleks vaja veel õppida
" Olukorra analüüs: Olukord iseenesest sai alguse sellest, et Rita Roos ..."ei suutnud enam valitsevat olkorda välja kannatada. Ma ei tule tööga toime, kui mul on kolm või neli ülemust, kellel on erinevad nõudmised ja kellest igaüks peab ennast teistest tähtsamaks." Arvesse peame võtma ka seda, et organisatsiooni tüübiks on haigla. Kuna hospidali põhieesmärgiks võib pidada patsientide vajaduste rahuldamise, siis struktuur peab olema rajatud spetsialiseeritusest lähtuvalt. See on loomulik, sest näiteks ükski südamehaige ei eelda, et hakatakse kontrollima nende luude korrashoidu jne. Sellest võime teooria põhjal järeldada, et haigla tööjaotus on funktsionaalne, mis spetsialiseerib töötajaid funktsioonide või sooritatavate operatsioonide järgi. Liikudes edasi peaks ka keskhaigla struktuur olema liigendatud funktsionaalselt, kus iga osakond teguteks kitsalt oma põhitegevuse järgi
või oma seisukoha muutmine grupi survel. Konformsuse abil tagab grupp arvamuste ja tegutsemise üksmeele. Konformsus on grupi enamusest lähtuv survemehhanism, konformsusele vastanduvad sõltumatus ja mässumeelsus. 22. Maatriksstruktuur Maatriks on strukturaalne disain, mis koondab spetsialistid erinevatest funktsionaalsetest osakondadest töötama ühes või mitmes interdistsiplinaarses meeskonnas, mida juhivad projektijuhid. Maatriks lisab painduvuse bürokraatia spetsialiseeritusest tulenevale ökonoomsusele. Samas rikutakse maatriksorganisatsioonis bürokraatia keskseimat reeglit - käsuliini ühtsust, mis nõuab, et igal töötajal oleks ainult üks ülemus. Duaalne käsuliin viitab sellele, et maatriksorganisatsioonis tekivad üksused erinevate juhtide vastutuse ühisosale. Maatriksorganisatsioone erasektoris iseloomustab tootmise kõrgem tase ning keskendumine kvaliteedile ja tootele. Maatriksorganisatsioon võib olla püsiv või ajutine
Eelised: · Saab kasutada erinevate klientide teenindamiseks vajalike erioskustega spetsialiste Puudused: · Osakondade tegevuste integreerimiseks vajaminev suur arv haldusjuhte 22. Maatriksstruktuur Maatriks on strukturaalne disain, mis koondab spetsialistid erinevatest funktsionaalsetest osakondadest töötama ühes või mitmes interdistsiplinaarses meeskonnas, mida juhivad projektijuhid. Maatriks lisab painduvuse bürokraatia spetsialiseeritusest tulenevale ökonoomsusele. Samas rikutakse maatriksorganisatsioonis bürokraatia keskseimat reeglit - käsuliini ühtsust, mis nõuab, et igal töötajal oleks ainult üks ülemus. Duaalne käsuliin viitab sellele, et maatriksorganisatsioonis tekivad üksused erinevate juhtide vastutuse ühisosale. Maatriksorganisatsioone erasektoris iseloomustab tootmise kõrgem tase ning keskendumine kvaliteedile ja tootele. Maatriksorganisatsioon võib olla püsiv või ajutine.
teenuste ostmist ning müümist. Selline suhtlemine nõuab olulise tähtsusega informatsiooni vahetamist töötajate, juhtide, kolleegide ja klientidega. Tuleb hoolikalt jälgida, mida ja kuidas öelda. /4/ Kommunikatsioon on käitumuslik protsess. See protsess on keeruline ning komplitseeritud isegi kõige lihtsama ja otsesema sõnumi puhul. Ta sisaldab kõiki meie tundeid, kogemusi, emotsioone, intelligentsi. Edu karjääris, olenemata spetsialiseeritusest, sõltub suuresti suhtlemisoskustest, võib-olla rohkemgi kui ükskõik millisest teisest oskusest. Mida suuremaks muutub vastutus, seda suuremaks muutub suhtlemise osatähtsus. /9/ 2. Suhtlemisprotsess Kommunikatsioon algab allikast (rääkija). Allikal on olemas idee, mida ta tahab edastada teistele. Idee edastamiseks tuleb see muuta sõnumiks (mõtted hoolikalt struktureerida) ehk kodeerida. Sõnumi edastamiseks kasutatakse sõnu, häält ja zheste
annaabi.ee 
