korral anda seaduse jõuga seadlusi (e dekreete). President saab seadlustega muuta ja tühistada seadusi (v.a. konstitutsioonilisi §110). Kontrasignatuuri põhimõte riigikogu esimees + peaminister kontrollivad presidendi tegevust. määrus Avaliku administratsiooni poolt antud seadusele alluv üldakt. Generaaldelegatsioon - üldiselt määratletud volitus määruste andmiseks, mis võib olla sätestatud PS-s või seadustes. See on pädevus kestvaks teostamiseks. Spetsiaalvolituse - ühekordne volitus määruse andmiseks, mis on sätestatud konkreetses seaduses. Edasivolitamine pole üldiselt lubatud (v.a expressis verbs korral). Intra legem määrused seaduse alusel seaduse rakendamiseks Praeter legem määrused asnedavad seadust. Kooskõlas ligilähedaste seadustega. Contra legem määrused muudetakse seadust erandid. Nt korramäärused. Seaduses peab olema vastav delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja
Halduse reaaltoimingud alluvad halduskohtu kontrollile. 6. §5 Määrus: mõiste ja liigid HMS definitsioon: Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.(HMS § 88) Avaliku administratsiooni poolt antud seadusele alluv üldakt. Generaaldelegatsioon - üldiselt määratletud volitus määruste andmiseks, mis võib olla sätestatud PS-s või seadustes. See on pädevus kestvaks teostamiseks. Spetsiaalvolituse - ühekordne volitus määruse andmiseks, mis on sätestatud konkreetses seaduses. Edasivolitamine pole üldiselt lubatud (v.a expressis verbs korral). määrused intra legem seaduse alusel seaduse rakendamiseks määrused praeter legem asnedavad seadust. Kooskõlas ligilähedaste seadustega. määrused contra legem seadusega vastuolus olevad, seadust muutvad määrused. Nt korramäärused. Eesti õigussüsteemis ei esine.
korral anda seaduse jõuga seadlusi (e dekreete). President saab seadlustega muuta ja tühistada seadusi (v.a. konstitutsioonilisi §110). Kontrasignatuuri põhimõte riigikogu esimees + peaminister kontrollivad presidendi tegevust. määrus Avaliku administratsiooni poolt antud seadusele alluv üldakt. Generaaldelegatsioon - üldiselt määratletud volitus määruste andmiseks, mis võib olla sätestatud PS-s või seadustes. See on pädevus kestvaks teostamiseks. Spetsiaalvolituse - ühekordne volitus määruse andmiseks, mis on sätestatud konkreetses seaduses. Edasivolitamine pole üldiselt lubatud (v.a expressis verbs korral). Intra legem määrused seaduse alusel seaduse rakendamiseks Praeter legem määrused asnedavad seadust. Kooskõlas ligilähedaste seadustega. Contra legem määrused muudetakse seadust erandid. Nt korramäärused. Seaduses peab olema vastav delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja
Seega sõltub üksnes legislatuurist, keda, millises küsimuses ja millises ulatuses ta volitab määrusi andma. Seda teostatakse volituse ehk delegatsiooni abil. Õigusteooria ja praktika tunnevad kaht volituse liiki, need on nn. generaaldelegatsioon (üldvolitus) ja spetsiaaldelegatsioon (erivolitus). Generaaldelegatsioon kujutab endast üldiselt määratletud volitust määruste andmiseks, mis võib olla sätestatud põhiseaduses või seadustes. See on pädevus kestvaks teostamiseks. Spetsiaalvolituse all mõeldakse ühekordset volitust määruse andmiseks, mis on sätestatud konkreetses seaduses. Juba selle sajandi kahekümnendatel aastatel kirjutas F. Fleiner, et õigusriigi ideele vastab kõige paremini spetsiaaldelegatsioon. Lähtudes legaalsuse printsiibist ning õigusriigi põhimõtetest, tuleks ülddelegatsiooni, mis sisaldub põhiseaduses või nn. üldseadustes, kus sätestatakse vastava organi pädevus, käsitleda kui pädevuse üldist alust, komponeneti, mitte
Seega sõltub üksnes legislatuurist, keda, millises küsimuses ja millises ulatuses ta volitab määrusi andma. Seda teostatakse volituse ehk delegatsiooni abil. Õigusteooria ja praktika tunnevad kaht volituse liiki, need on nn. generaaldelegatsioon (üldvolitus) ja spetsiaaldelegatsioon (erivolitus). Generaaldelegatsioon kujutab endast üldiselt määratletud volitust määruste andmiseks, mis võib olla sätestatud põhiseaduses või seadustes. See on pädevus kestvaks teostamiseks. Spetsiaalvolituse all mõeldakse ühekordset volitust määruse andmiseks, mis on sätestatud konkreetses seaduses. Juba selle sajandi kahekümnendatel aastatel kirjutas F. Fleiner, et õigusriigi ideele vastab kõige paremini spetsiaaldelegatsioon. Lähtudes legaalsuse printsiibist ning õigusriigi põhimõtetest, tuleks ülddelegatsiooni, mis sisaldub põhiseaduses või nn. üldseadustes, kus sätestatakse vastava organi pädevus, käsitleda kui pädevuse üldist alust, komponeneti, mitte
annaabi.ee 
