mõistab osavamaks. Kiire Õpeta käitumist võõraste arve, oskab õppimise ja inimestega (vältida juhiste vaimse kaasaminemist ja järgi te- arenemise kingituste gutseda periood. vastuvõtmist). ja ülesan- dele keskenduda Pärilikud tunnused saame oma vanematelt kromosoomidega. Inimene saab kaasa 23 kromosoomi isa spermist ja 23 kromosoomi ema munarakust. Neist 46 kromosoomist moodustub 23 kromosoomipaari. Kromosoomid koosnevad geenidest, mille arv ühes kromosoomis võib küündida tuhandeni. Meestel ja naistel erineb ainult 23 kromosoomipaar. Naistel on selles kaks X- kromosoomi (XX) ja meestel on selles üks X ja üks Y kromosoom. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 2 kohaselt on laps alla 18-aastane inimene. Igal lapsel on sünnipärane õigus elule ja tervisele ning laps
Gameet sugurakk Sügoot viljastunud munarakk Sperm mehe sugurakk Spermatogoon mehe seemneraku eellane. (spermatogeenist tekib neli üksteisest erinevat spermi) Spermatogenees protsess, kus spertmatogoonist, tekivad küpsed spermid. Spermatogenees toimub munandites asuvates väänilistes seemnetorukestes ja kõik spermid talletatakse munandi manuses. Algab puberteediea alguses ehk 13/14 aastselt. Sperma on see mis välja tuleb ja koosneb spermist ja spermavedelikust. Ühe seemnepurske käigus väljub 200 400 (700) miljonit seemnerakku. Soodsates tingimustes on seemnerakk viljastumisvõimeline 48 tundi. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline naissugurakk (munarakk) Ovogoon munaraku eellane Ovogenees munarakkude areng ovogoonist kuni küpse ovotsüüdini välja. Tegevus toimub munasarjades. Algab juba looteeas, vahepeal seiskub ja puberteedi eas jätkub (siis tuleb suguküpsus 11/12 eluaastat)
Sperm muutub vüimeliseks tegema akrosomaalreaktsiooni). Viljastumine - munajuha ampullis, sperm peab siiani ujuma, Emasorganismipoolsed abimehhanismid: emaka ja munajuha lihaskontraktsioonid; termotaksis ja soojusgradient; kemotaksis - munarakk sekreteerib molekule, mis stimuleerivad spermi liikumist. Progesteroon (kiirendab ka liikumist munaraku lähedal). Akrosomaalreaktsioon:akrosomaalmembraan moodustub vesiikleid, akrosoomi membran ja spermi plasmamembran liituvad, eksotsütoos. Spermist väljastatud ensüümid lagundavad munaraku kaitsekihte. ZP1, ZP2 ja ZP3 spermatosooidi rabukestas võivad ka osaleda (seovad kapatsiteeritud spermi, ZP2 võib esile kutsuda akrosomaalreaktsiooni). Ekvatoriaalregioon on ühenduskoht skrosoomi sisemembraanil ja spermi plasmamembraani vahel, sealt algab membraanide ühenemine. Pärast membraanide liitumist: spermi tuum ja tsentrisool sisenevad munarakku (veel mõned mitokondrid, mis lagundatakse ja fosfolipaas PLC. Munaraku aktiveerimine (kiired
kuivõrd keskkond. Näide õpikust identsetest ja lahutatud kaksikutest lk 33-34! Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna koosmõju tulemus. Inimest mõjutab ka see, mida me õpime. Inimene suudab end vastavalt keskkonnale kujundada. Igal inimesel on ainulaadne geneetiline pagas ja ainuomane paindlik käitumine - kohanemine keskkonnaga erinev. Pärilikud tunnused saame oma vanematelt kromosoomidega. Inimene saab kaasa 23 kromosoomi isa spermist ja 23 kromosoomi ema munarakust. Neist 46 kromosoomist moodustub 23 kromosoomipaari. Kromosoomid koosnevad geenidest, mille arv ühes kromosoomis võib küündida tuhandeni. Geen on pärilikkuse kandja ja DNA (desoksüribonukleiinhappe) struktuuriosa. Kõikides keharakkudes on ühed ja samad geenid, kuid tavaliselt toimib neist aktiivselt ainult 5-10%. Seega pole kuigi tõenäoline, et 2 inimest saaksid ellu kaasa ühesuguse geneetilise info v.a identsed kaksikud.
munajuha ühenduskohta (UTJ – uterotubal junction), kus enamus sperme jääb kinni limasse ja ca 1000 liigub edasi munajuhasse. Munajuha kitsuse (isthmus) piirkonnas spermide energiline liikumine vaigistatakse, nad kinnituvad munajuha epiteelile ja kapatsiteeruvad (~7-24h) Kapatsiteerunud spermid hüperaktiviseeruvad ja vabanevad kitsuse piirkonnast *Kapatsiteerumata spermid ei ole võimelised munarakku viljastama ca 1000 spermist, mis sisenesid munajuhasse, ~ 200 kapatsiteerub ja jõuab munarakuni, ülejäänud hukuvad Termotaksis – kapatsiteerunud spermid on võimelised tunnetama temperatuurigradienti munajuha erinevates piirkondades. Munajuha kitsuse (isthmus) piirkond on jahedam ja ampulli (ampulla) piirkond, kus toimub viljastumine, on soojem. Kapatsiteerunud spermid liiguvad eelistatult kõrgema temperatuuri suunas. Kehasisese viljastumisega loomadel (nt imetajatel) võivad emase
Munajuha ampull on koht, kus munarakk ja sperm kohtuvad. Termotaksis – ampulli ja ülejäänud munajuha vahel on termperatuuri vahe, ampull on soojem ja spermid liiguvad sinna poole. Kemotaksis – progrestroon on atrandandiks, spermid liiguvad isthmuse poole. Isthmuse piirkonnas peavad spermid seonduma munajuha seinaga, et saaks toimuda kapatsitatsioon. Kapatsitatsioon muudab spermi viljastamisvõimeliseks, see vabaneb emakaseinalt ja jõuab taksiste abil munarakuni. 300 miljonist spermist jõuab viljastumise kohta 200. Sperm läbib munarakku ümbritsevad barjäärid, toimub akrosomaalreaktsioon ja membraanide sulandumine. Munajuha kitsuse kaudu suunatakse viljastatud munarakk emakasse. Kirjelda spermis kapatsitatsioonil toimuvaid muutusi. Kapatsitatsioon muudab spermid viljastamisvõimeliseks. Kapatsitatsioonil spermid kaotavad ensüüme inhibeerivad ning membraane stabiliseerivad valgud ja süsivesikud. Spermi sisemus muutub aluselisemaks
annaabi.ee 
