– Paaritumise takistamiseks – Lõksudes (atraktant koos insektitsiidiga) – Kahjurite meelitamine kultuurtaimedest eemale 5. Neuroendokriinsüsteem? Hormoonide sekretsiooni mõnedest endokriinsetest kudedest reguleeritakse neurohormoonide abil, mis produtseeritakse neurosekretoorsete rakkude abil. 6. Antiafrodisiaakum Keemiline lõhnamärgis, mida kasutatakse nt isaste putukate poolt. Kopulatsiooni käigus märgistatakse sellega emane, et teisi isaseid eemale peletada. Vähendab spermakonkurentsi, säästab tulevase ema energiat (munemine jm), vähendab võõraste isaste “tühja tööd”. 7. Kaudne kalorimeetria Et loomad saavad energiat orgaaniliste ainete oksüdeerimisel, siis mõõtes kas hapnikutarbimise taseme või süsihappegaasi produktsiooni, saame hinnata ainevahetuse taset. Kuivõrd me ei mõõda otseselt soojusproduktsiooni, on tegemist kaudse kalorimeetriaga. 8. Hormooni ja mediaatori erinevus
Sugulisel valikul eristas Darwin omakorda kaht põhivormi: · intraseksuaalne ehk soosisene valik. Isaste vaheline konkurents emaste pärast. Selle valikuvormi mõjul arvatakse näiteks paljude liikide isastel olevat välja kujunenud erilised võitlusorganid, nagu näiteks sarved sõralistel, lõuad putukatel, sõrad krabidel, füüsiline tugevus, suured kehamõõtmed jms, samuti agressiivne käitumine, paarilise valvamine, mittmesugused spermakonkurentsi meetodid (vt allpool) jne; · interseksuaalne ehk sugudevaheline valik. Hindab vastassugupoole (enamasti emaste) jaoks atraktiivseid omadusi mingil sugupoolel (enamasti isastel). Selle valikuvormi käigus arvatakse paljude liikide isastel olevat välja kujunenud näiteks mitmesugused nn sekundaarsed sootunnused (paabulinnu saba, kroonkure kroon, ogaliku punane kurgualune jne), mis erutavad emaseid,
emane ilmale toob) Emaste valikuvõimalused: Passiivne valik emane ei tee midagi ise, isased võitlevad ja kes võidab saab emase endale; järelikult emane ongi parima mehe saanud. Aktiivne valik: 1)avalik valik emased valvavad isaste turniiriplatside ümber ja pärast saab võitjaga paaruda; sellepuhul isased teavad ise ka, kes võitjaks tuli. 2)varjatud valik spermakonkurentsi mõttes enim kasutatud; emased varuvad isaste spermat kuskile ja pärast viljastavad end selle isase spermaga, kes talle enim meeldib. Rõve! · Kas needusest on pääsu? Isaste needus. Isahool kui sugupoolte konflikti pehmendaja. Selle hind emaste jaoks. Jah ja ei! Ei sellesmõttes, et bioloogiline sugu on nii defineeritud, et emased toodavad munarakke ja isased seemnerakke, ja kuni neid ümber ei nimetata, seni ei muutu midagi
ressurssidest kui isased (näit. okste tipus olevad lehed, mida rasked isased ei saa kätte) (b) paarumiskonkurents. Isased peavad emaste pärast omavahel võitlema. Suuremad ja tugevamad tulevad võitjaks, mistõttu nende geenid jõuavad sagedamini järgmisesse põlvkonda 10. Põhjuse ja tagajärje dilemma, näiteid hüpoteeside korrektsest tõestamisest võrdleva meetodi abil. Pole kindel, kas põhjus ja tagajärg on seotud või mis on põhjus ja mis tagajärg. Primaatide spermakonkurentsi hüpotees võrreldakse üht primaatide liike teistega. 11. Võrdleva meetodi rakendamine väga erineva liikide arvuga taksonoomiliste üksuste korral. Lahendus: (a) kaasata võrdlusse igast perekonnast vaid üks liik (b) võrrelda hoopis perekondi, sugukondi vms. 12. Käitumuslike omaduste bioloogiline versus kultuuriülekanne. Tuleb arvestada, et mitmed käitumuslikud iseärasused levivad sotsiaalse õppimise kaudu toimiva
annaabi.ee 
