Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Samas: tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses antakse inimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh
sõnum e a meedium k s o t d u e v Kommunikatsioon tekib kahe infotöötlusüksuse vahel, kui üks muudab teise füüsilist keskkonda ning teine konstrueerib seepeale representatsiooni, mis sarnaneb esimese omale. (Sperber & Wilson, 1996). Saadan sõnumi teele, panen selle mingisse vormi ja teine peab arusaama minu edastatud sõnumist. Vastuvõtja ehitab enda peas sõnumi üles (reprodutseemine). Sõnumi edastamisel on tähtis, et see jõuaks võimalikult väikeste kadudega sõnumi vastuvõtja pähe. Kommunikatsioonibarjäärid mõjutamisel? Visuaal Tähelepanu Metafoor Mõistmine Struktuur
rääkimata. Kui sisu on teksti "sees", siis on näiteks olemas ainult üks õige ajalugu, mis on türikutesse peidetud ja tuleb sealt "välja lugeda", õigustekstid on "absoluutsed", ühetähenduslikud (milleks sel juhul advokaadid, Ülemkohus jne?), kirjandusteosel on üks õige tähendus jne. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses antakse inimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh kavatsust mingit informatsiooni edasi anda), kasutades
that Martha smiled because she saw the Education School burning is probably some combination of the Maxim of Relevance with our knowledge of the effects of burning, of Martha's likely attitude toward schools of education, and of the connection between desire-satisfaction and facial musculature. (4a) may have to do with some deep narratological assumption. Such mat- ters, and the otherwise dangerously vague notion of "relevance" generally, have been investigated in some depth by Sperber and Wilson (1986), a work that departs from Grice in some ways and has spawned a new approach to implicative relations; see below. Grice mentions that one can also generate an implicature by flouting a conversational maxim, that is, by violating it blatantly. My favorite Gricean example (paraphrased from pp. 556): (5) Ms X produced a series of sounds that corresponded quite closely to the score of Handel's "I Know That My Redeemer Liveth." [Said by a concert reviewer.]
tegutsejatena sarnased. Inimeste ees seisvad ülesanded konstandid on samad ja ülesanded, mida kultuur peab lahendama on süvatasandil samad ja kultuurilised erinevused on pinnavirvendus. On optimistlikul seisukohal ka teoreetiliste väidetega osas. Kõikides kultuurides kehtivad samad mängureeglid ehki üksikuid erinevusi. Kõik on taandatav samade tüpoloogilistele üldistele joontele ja ühesuguse teoreetilise kirjeldatav. Kultuurisuhete dünaamika: Antropoloog Dan Sperber on võrrelnud kultuurinähtuste levikut haiguste levikuga. Kui kuskil mõni kultuuriline praktika õitsele puhkeb, siis võivad sellest nakatuda ka naabrid. mõned proovivad eemalduda, pookida ennast selle vastu. Enamasti toimub kul.nähtuse ülevõtmine sedasi, et ühe kultuuri kandjad satuvad vaimustusse sellest, mis teises kultuuris toimub. 1. Vaimustus-> 2. kriitika (ahviti järele läänt, proovite sisse tuua midagi, mis ei ole meile loomu omane) -> 3
annaabi.ee 
