Ta sajab alati tuppa sisse siis, kui ise heaks arvab ja ei tee kuulmagi, kui tal lahkuda palutakse. Jane Gallagher elas kunagi paar aastat Holdeni kõrvalmajas. Holdenile oli ta alati meeldinud, Jane oli väga ilus, tark ja korralik tüdruk. New Yorkis liikudes mõtleb Holden tihti tüdrukule, kuid ei leia kunagi õiget hetke talle helistada. Veel on juttu Sally Hayesist, kellele Holden pikka aega meeldis ja kellega Holden kinos käis ning Mr Antolinist ja Mr. Spencerist, kes olid Holdeni õpetajad. Lisaks kaks nunna, kellele Holden 10 dollarit annetas ja üks prostituut oma sutenööriga. V Teose ülesehitus. Süzee ja faabula Raamat algas jutustaja, Holden Caufieldi kirjeldusega oma elust ja koolist Pensylvanias. Ta kukkus läbi neljas aines ja pidi seetõttu koolist lahkuma. Enne lahkumist vestles ta oma ajalooõpetajaga, kes selgitas talle, et too ei ole tema tundides absoluutselt midagi õppinud. Kui
J.D Salinger ,,Kuristik rukkis" 1.-3. Peatükk · Holden Caulfield, seitsmeteistkümne aastane poiss, kes elab New Yorgis tahab jutustada lugu, mis juhtus temaga aasta eest jõulude paiku. Holden pole just eriti arukas poiss ning juba neljandast keskkoolist visatakse ta välja. · Holden räägib erakeskkoolist Pencey´s, direktor Thurmerist, oma sõpradest ning ajaloo õpetajast Mr. Spencerist, keda ta hüvastijätuks külastab ja kes noormehele moraali loeb, et Holden end käsile võtaks. · Holden saabub New Yorgist vehklemise võistlustelt, mis aga toimumata jääb, sest Caulfield oli vajalikud tarvikud metroovagunisse unustanud. Pencey´s toimub jalgpalli võistlus Saxon Hilliga, Holden mängus ei osale, ta suundub mr. Spenceri juurest ühikatuppa ning loeb igavusest raamatut. Tasub mainida, et vaatamata noormehe
aastal prantsuse positivist Auguste Comte, kuid kaasaegsest perspektiivist vaadelduna kannab sotsioloogia arenguloos kaalukamat rolli tema hilisem kaasmaalane Émile Durkheim (1858 1917). Durkheimi jaoks oli ühiskond enamat kui inimeste summa. Ühiskonna indiviidest sõltumatute funktsionaalsete osiste uurimiseks lõi ta ,,sotsiaalsete faktide" käsitluse, mille uurimine omandas tema empiirilises meetodis keskse koha. Samal ajal pööras Durkheim ringi valitseva Herbert Spencerist mõjutatud sotsiaalse darvinismi arusaama, et ühiskonnad võtavad arengu käigus sarnaselt elusorganismidega üha keerulisemaid vorme. Ta vaidles, et kui primitiivses ehk ,,mehhaanilises" ühiskonnas on ühiskonnaliikme roll täpselt ja selgelt määratletud, siis modernses ühiskonnas ühiskonna roll väheneb ja indiviidi vabadused suurenevad. Keskse rolli omandab üha keerulisemaks muutuv orgaaniline tööjaotus, mis toob kaasa traditsiooniliste väärtuste asendumise universaalsele
..... seisukoht on lihtne ehk vallutus tekitab riigi. Inimesel on teatud tungid, üks neist enesesäilitamine ja tunnustamisvajadus, mis sünnitavad tungi rikkuse järele. Selle hankimiseks 2 viis: töö-majanduslik vahend ja röövimine- poliitiline vahend. Riik on röövi legaliseeriminse vahend. Primitiivsetel küttidel riiki ei olnud, autoriteedil võib olla mingi autoriteet. Homogeene mass. Olukord muutus, kui tuli põlluharimine. Lõdvad ühendused läbi pidude ja kommete, samas (erinevus Spencerist) puudub neil vajadus sõdimiseks. Puudus vajadus midagi ära võtta, sest kõik on olemas. Polnud vaja vägivalda ega sõjaväge. Sealt tulenevalt polnud ka erilist majanduslikku ebavõrdust. Kasutasid siis tööd, et saada rikkaks. Töö aga ei ole see millega saaks jõukust põlistada. Karjakasvatajatel olukord teine ehk neil võimalus kiiresti rikkust suurenda. Neil tekkis suurem rikkuse konsentreerumise võimalus e olid suured karjad, seega stiimul ühe inimese eksploteerimiseks teise poolt
annaabi.ee 
